Maksustame kuritegeliku äri

Eestis toimuva rahapesu maht on võrreldav riigi eelarvega - ligi 65 miljardit krooni. Kurjategijate käive ja kasum kuuluvad samamoodi maksustamisele nagu legaalne tegevus. Maksukorralduse seaduse kohaselt toovad seadusvastase tegevuse tagajärjed kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Seega kui isegi pool mustast rahast oleks ka käibemaksuga maksustatud, on riigil saamata 5,7 miljardit krooni käibemaksu.

Käibemaksuseadus ja kuues direktiiv ei välista otseselt kuritegelikul teel tekkiva käibe maksustamist käibemaksuga. Seda, millist liiki kuritegelik tulu on käsitletav käibena ja on maksu objekt, on arutanud mitmeid kordi ka Euroopa Kohus (EK). Senised otsused on olnud seotud salaalkoholi, võltskauba, narkootikumide ja ravimite ebaseadusliku impordi ja müügi ning ebaseadusliku hasartmängutegevuse maksustamisega. EK on rõhutanud, et nimetatud tehingud on käibemaksu objektiks hoolimata sellest, kas tehinguid teostav isik on tehingute tegemise hetkel registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega, kui maksuhaldur tuvastab, et inimene on tegelnud salakauba või alkoholi müügiga Eestis ning seda suuremas summas kui 250 000 krooni, on tal võimalus lugeda selline müük käibeks, nõuda käibemaksu ja karistada veel selle eest, et isik ei registreerinud end maksukohustuslasena.

Mitmes lahendis on EK seisukohal, et narkootikumide ja valeraha import ning müük ei saa olla käibemaksuga maksustatav. Kui näiteks Eestis tuvastatakse narkootikumide müük, siis sellist tegevust poleks halduril õigust käibemaksuga maksustada. EK on käsitlenud siiski vaid üksikuid kuritegeliku tegevuse valdkondi.