Riikidest üks eredaim näide on Lõuna-Aafrika Vabariik. 1980ndate alguses tutvus president De Klerk suurfirma AngloAmerica stsenaariumitega ja mõistis nende valguses palju selgemini, mis juhtub, kui riik jätkab apartheidi teed. Ta võttis seda sõnumit väga tõsiselt ja käivitas protsessi, mille tulemusel vabastati vanglast Nelson Mandela ja asuti depolariseerumise teele.
Meil Eestis sageli eeskujuks toodav Aasia tiiger Singapur annab endale täie selgusega aru, et väikeriigina pole tal võimalik globaalses võidujooksus kaasa rääkida ilma stsenaariumeid planeerimata. Nii arvestab Singapuri peaministrikabinet strateegiliste otsuste tegemisel erinevate tulevikega. Stsenaariume planeerivad Rootsi, Soome, Iirimaa jpt väikeriikide valitsusasutused, rääkimata USAst, Kanadast jt.
Stsenaariumite planeerimise lähtekoht on tulevikuvalik (visioon), nt ettevõtte pikaajaline investeering, välisturule sisenemine. Seejärel kirjeldatakse äriideed (konkurentsieelised ja ressursid), mis tagab tulevikuvaliku õnnestumise. Ja siis leitakse 2-3 kõige tähtsamat ebakindlat tõukejõudu, mis mõjutavad tulevikuvalikut. Ebakindlate tõukejõudude kombineerimisel saadakse 3-4 stsenaariumi, mida arvestatakse strateegiliste otsuste tegemisel.
Stsenaariume ei ole mõtet kirjeldada ilma, et oleks eelnevalt otsustatud tulevikuvalik, kuhu tahetakse välja jõuda, nt Eesti otsus saavutada 20 aastaga Soomega võrdne elatustase tänu kõrgtehnoloogiale, või hoopis tänu materjalitöötlemisele või investeerimispangandusele või tervisetaastumisturismile. Neid nelja valikut mõjutavad oluliselt erinevad tõukejõud tooraine ja tehnoloogia vallas ning nii on erinevad ka stsenaariumid.
Selget tulevikuvalikut tegemata on stsenaariumite kirjeldamine praktiliselt kasutu. Nii peaks iga ettevõte, kui ta tahab tulevikuks paremini valmistuda, saavutama esmalt konsensuse, kuhu ta tahab välja jõuda, algul kas või nn töövariandina, mida edaspidi lihvitakse. Paraku on Eesti valitsusel kaugem tulevikuvalik selgelt otsustamata. Riiklikul tasandil oleksid meile siin heaks eeskujuks Singapur ja Iirimaa.
Teine suurem viga stsenaariumite planeerimisel on kirjeldada sise-, mitte väliskeskkonda. Hansabank Marketsi stsenaariumid 21. juuli Äripäevas kirjeldavad Eestit ennast, mitte Eesti majandust väljastpoolt mõjutavaid tegureid. Sedasi koostatud majandusprognoos on väheinformatiivne, ei võimalda jälgida globaalseid tõukejõude. Nii ei saa need olla aluseks ei riigile ega ettevõtetele strateegiliste otsuste tegemisel.
Kui Eesti valitsus tahab erinevateks tulevikeks paremini valmis olla, peab ta kirjeldama Eestit mõjutavaid (väljaspool olevaid) globaalseid tõukejõude ja stsenaariume.
Õppida tuleb teistest kiiremini. Stsenaariumite planeerimise ekspert Arie De Geus on öelnud, et innovatiivses ja kiiresti muutuvas keskkonnas on ainus jätkusuutlik eelis konkurentidest kiirem õppimine.
Loodetavasti annab globaalne majandusseis meile siiski need vajalikud lisakuud, et olla valmis edukalt reageerima majandussituatsiooni kiirele muutumisele. Või mängime oma edu maha nagu 1997.-1998. aastal - kui me Kesk- ja Ida-Euroopast koju tagasi tulime, kui me kroonijuveelid skandinaavlastele võileivahinna eest müüsime. Iga suuromanik, tippjuht ja poliitik peaks juba täna endalt küsima, milleks tema valmis on.
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.