Riigikogu muutis tulumaksuseadust

Riigikogu viis tulumaksuseadusesse hulgaliselt muudatusi, mis osaliselt jõustuvad ka tagasiulatuvalt.

31. mail vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused mõjutavad ettevõtjate kohustusi ja maksukoormust. Enamik muudatusi jõustuvad peamiselt 2007. aastast, kuid osaliselt ka tänavu 1. juulil või tagasiulatuvalt selle aasta algusest.

Üheks oluliseks tulumaksuseaduse muudatuseks on kahtlemata see, et maksuametnikele antakse võimalus korrigeerida siirdehindu ka seotud Eesti juriidiliste isikute vahelistes tehingutes.

Lisaks võib maksuhaldur alates 2007. a nõuda andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Ehkki maksuhaldur peab sellise info esitamiseks andma aega vähemalt 60 päeva, tasub suurematel kontsernidel juba eelnevalt koostada dokumentatsioon, kus on põhistatud hindasid, mida kohaldatakse grupisisestes tehingutes. Kui Eestis võib selline nõue olla harjumatu, siis mitmetes riikides on grupisiseseid tehinguid puudutava dokumentatsiooni esitamise nõue olnud juba aastaid.

Dividendide maksustamise osas alaneb 2007. aastast tulenevalt Euroopa õigusest vabastusmeetodi (st kui välismaa tütarühingu kasum on maksustatud, siis saab saadud dividendid Eestis maksuvabalt edasi maksta) rakendamiseks vajalik osaluse nõue 20%-lt 15%-le.

Samuti kaotatakse Euroopa Majanduspiirkonna riikidest ja Šveitsist saadud dividendide osas vabastusmeetodi rakendamiseks nõue, et dividendid või kasum peavad olema välisriigis maksustatud, teiste riikide puhul see nõue jääb.

Mõned väiksemad muudatused on tehtud seoses kingituste, annetuste ja erisoodustuste maksustamisega.

Nimelt sätestab muudetud seadus tagasiulatuvalt 2006. aasta algusest, et maksustamisele ei kuulu reklaami eesmärgil üle antud kaup ega osutatud teenus, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 kr. Erisoodustuse kontekstis jõustub 1. juulil muudatus, mille kohaselt ei loeta erisoodustuseks teatud tingimustel puudega isiku kodu ja töökoha vahelisi transpordikulusid. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise eeldusena kaob nõue, et töötaja peab olema auto omanik või liisinguvõtja. Samas tuleb aga tööandjale kohustus esitada kord aastas deklaratsioon selliste hüvitiste kohta.

Kui praegu loetakse madala maksumääraga piirkonnaks neid välisriike ja välisterritooriume, mis pole "valges nimekirjas" ja kus tulumaksumäär on väiksem kui 2/3 Eestis füüsilise isiku ettevõtlustulult makstavast tulumaksust, siis alates 2007. aastast alaneb see suhtarv 1/3-le.

Lõpetuseks veel ühest olulisest muudatusest, mis puudutab kõiki, kes omavad EVK registreeritud aktsiaid ja muid väärtpabereid. Nimelt muudetud tulumaksuseadus näeb 2007. aastast ette, et maksuhaldurile hakatakse automaatselt edastama Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberite müüki puudutavaid andmeid ning need "ilmuvad" inimese eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Seega lahendatakse riigi poolt nii mõnegi inimese dilemma: "deklareerida või mitte?".