Muinasjutt kolmest kinnisvaraarendajakesest

Ajakirjanik Sulev Vedler on kirjeldanud, kuidas vanad muinasjutud õpetavad lastele küsitava väärtusega majandustõdesid. Tean aga üht, millel on oluline tõetera sees ja mida sobib veidi modifitseeritult eriti hästi lastele rääkida Hansapanga Baltimaade majandusülevaate valguses, mis tõi esile mitmeid väljakutseid elamukinnisvara valdkonnas. Kutsume seda lugu siis "Kuri majandustsükkel ja kolm kinnisvaraarendajakest". Algab see nii: elasid kord kolm kinnisvaraarendajakest.

Esimene neist oli Peeter. Ta polnud kunagi ühtegi majandusanalüüsi läbi lugenud ja töötas seni taksojuhina. Kuid kõik sõbrad ja suur osa kliente olid läinud kinnisvarabisnisesse - suur raha oli seal ja mitte üheski teises valdkonnas polnud nii palju inimesi veel rikkaks saanud. Kuigi maa hind tegi oksjonitel järjest rekordeid, õnnestus tal saada üks krunt, kus detailplaneering juba olemas.

Jackpot, mõtles Peeter, võib kiiresti ehitama hakata. Juhtus aga nii, et regioonis oli ehituses tööjõupuudus, ehitusvõimsusest jäi puudu, tähtaeg koguaeg pikenes ja hind tõusis. Mis on igati loogiline, kuna eelmisel aastal kasvasid kinnisvarahinnad maailmas kõige kiiremini just Eestis ja tekitasid väga paljudes kõrgendatud huvi kasumliku majandusharu vastu.

Vaevalt oli Siim jõudnud kiire analüüsi lõpetada, kui ta uksele koputati. Ukse taga olid Peeter ja Tiina, kes tahtsid konsolideeruda. Loogiline, mõtles kolmas kinnisvaraarendajakene. Kümne aasta perspektiivis on kinnisvaraarendus mahuäri, kus domineerivad suured ja nende kõrvale jäävad vaid üksikud kitsale valdkonnale spetsialiseerunud butiigid.

Kaovad omaette nokitsejad, petturid ja ühe projekti hõlptulule lootvad spekulandid. Kolm kinnisvaraarendajakest konsolideerusidki. Tuli kuri majandustsükkel, ähkis ja puhkis, aga Siimu majad jäid püsti.

See on üks õpetliku sisuga muinasjutt. Loo moraal: olgu su äri rajatud tugevale vundamendile. Ülevõtmised, projektide müügid, ühinemised on ka Eestis reaalne tulevik - nagu väikeste toidupoodidegi asemel tekkisid ketid.

Jäävad need arendajad, kes saavad lubada finantseerijatele realistlikke tähtaegu ja seda, et ehitushinnad kasvavad kiiremini kui kinnisvarahinnad. Osa maju puhutakse ümber. Aga suured, professionaalsed arendusmeeskonnad jäävad alles.