- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eraomanik oskab metsa üha paremini majandada
Kui riigimets kasvab peamiselt põlisel metsamaal, siis pool praegusest erametsast oli sõjaeelse Eesti vabariigi ajal kasutusel kas põllu-, heina- või karjamaana.
Mitu maareformi ja olulised muudatuses põllumajanduses on metsamaa pindala järjekindlalt kasvatanud ning see protsess jätkub ka praegu. Mahajäetud põllumajandusmaa metsastub valdavalt lehtpuudega ja see väljendub ka puistute liigilises struktuuris.
Vaatamata riigikorrale on riigimetsa viimase 85 aasta jooksul majandatud eriharidusega spetsialistide juhendamisel. Kollektiviseerimine likvideeris erametsanduse enam kui 40 aastaks ja valdav osa praegusest erametsast kuulus kolhoosidele-sovhoosidele, kus metsamajandus oli põllumajandusega võrreldes üldjuhul kõrvaline tegevus.
1990ndate algusest siiani kulgev maareform on tekitanud suurel hulgal erineva taustaga metsaomanikke, kelle suhted metsaga ning teadmised metsast ja selle majandamisest on väga erinevad. Kahjuks oli värskete metsaomanike hulgas palju neid, kes nägid metsas ainult sülle langenud kingitust, mis tuleb võimalikult ruttu rahaks teha.
Kui sellele lisandus veel metsa majandamise teadmiste ja oskuste puudus, olid tagajärjed kurvad. Suurepinnalised laga- ja raharaided olid tavalised ning uue metsapõlvkonna rajamise vastu ilmutati vähe huvi. Kuigi leidus ka väga eeskujulikke metsamajandajaid, ei andnud need paraku tooni. Siiski on võrreldes ajaga 5-10 aastat tagasi erametsade majandamise tase märgatavalt paranenud.
Alates 1990ndate keskpaigast suurenesid raiemahud järsult, kusjuures suurem osa raiemahu kasvust tuli just erametsade arvel. Kui sajandi alguses tuli valdav osa puidutoodangust erametsadest, siis viimastel aastatel ilmutavad raiemahud erametsades taaskord langust. Sellel on mitmeid põhjuseid.
Raugenud on maareformi tempo ja seetõttu on aasta-aastalt vähenenud kasutusse tuleva puutumata metsa pindala. Mets ei ole suure osa metsaomanike põhiline sissetulekuallikas ja metsaraie möödapääsmatu tegevus. Sageli on raske raiujat leida, sest tööpuuduse vähenemine on mehed raskelt metsatöölt mujale meelitanud. Oluline on ka raietööde kvaliteedi paranemine.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele