Eesti Leivaliit hindab esimesi kutsetunnistusi taotlevaid pagareid ja kondiitreid

Esimesel päeval tõestavad oma kutsealaseid oskusi 11 pagarit, teisel päeval samapalju kondiitreid. Eksamineeritavaid hindab 8-liikmeline kutsekomisjon, mis moodustub Eesti Leivaliitu kuuluvate organisatsiooni juhtidest ja eriala spetsialistidest. Kutsekomisjoni kuuluvad ka esindajad Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutusest ja Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsiooni keskusest. Kutsekomisjoni tööd juhib Eesti Leivaliidu tegevdirektor Urmas Nurk. Kutseeksamid toimuvad Viljandis toiduainetööstuse seadmete, toorainete müügi ja koolitusega tegelevas firmas Vilmix AS.

Mõlemal erialal on kutsekvalifikatsioonisüsteemis I, II, ja III tase. I taseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 6 kuud erialast töökogemust (II taseme taotlemisel on nõutav põhiharidus, kutsealane koolitus ja 3-aastane järjepidev töötamine; III taseme taotlemisel on nõutav keskharidus, kutsealane koolitus ning 6-aastane, sellest 3 viimast aastat järjepidev, töökogemus).

Eksam koosneb kahest etapist: teadmiste ja oskuste kontrollist. Teadmiste voorus tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest. Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi: toidutööstuse valdkonna õigusaktid, pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, toorainete iseloomustus, toiduohutus ja toidukvaliteet, tervisliku toitumise põhimõtted ja toiduallergiad, tööohutus jm. Oskuste eksamil valmistab eksaminant kaks toodet – pagarid väikesaiu ja batoone või kukleid, kondiitrid küpsiseid ja torti või kooki.

Pagarite ja kondiitrite I taset sisaldav kutsestandard on kinnitatud 1999. aasta Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu otsusega ning täiendatud 2005. aastal Eesti Leivaliidu kutsekomisjoni poolt.

Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Suurbritannia riiklike kutsekvalifikatsioonide kutseoskusnõuetega, Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskus poolt koostatud Euroopa Liidu liikmesriikide kutseoskusnõuete võrdleva analüüsiga ja Soome kutsekvalifikatsiooninõuetega.

Kutsetunnistused antakse kätte 20-2. aprillil Tartus toimuval Maamessil.

Kutsestandard kehtib 4 aastat, kuid vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.

Kutsetunnistuse omamine on kasulik nii töötajale kui tööandajale. Esimese puhul annab see selguse olemasolevatest ja puuduvatest oskustest, turvalisustunde töökeskkonna säilimiseks, samuti enesearenguks ja karjääriplaneerimiseks kui ka palgatõusuks. Tööandaja jaoks kindlustab kutsetunnistus oskusliku ja teadja töötajaskonna.