Ettevõtjad vajavad selgust tulude maksustamise osas

Seega on vaja otsustada, millise alternatiivi me valime äriühingute maksustamiseks alates 1. jaanuarist 2009. Teiseks tuleb otsustada võimaliku üleminekusätte osas, mis tagaks valutu ülemineku kehtivalt süsteemilt uuele. Üleminekusätte sõnastus aga sõltub oluliselt sellest, millisele süsteemile me otsustame alates 2009. aastast üle minna.

Rahandusministeerium on teinud tööd kahel suunal: ühelt poolt uurinud võimalusi direktiivi muutmiseks või täiendamiseks, teisalt arutanud ka võimalikke stsenaariume äriühingute tulumaksustamiseks alates aastast 2009 ning sellega seonduvaid üleminekusätteid.

Ma olen skeptiline selles, et 24 liikmesriiki nõustuvad direktiivi muutmisega tagamaks meile võimaluse jätkata praeguse tulumaksusüsteemiga. Piisav argument on juba see, et ühehäälsuse nõude tõttu nõudis ema-tütarühingu direktiivi esialgse versiooni vastuvõtmine isegi oluliselt väiksema arvu liikmesriikide poolt aega 20 aastat. Olles oma seaduse muutmiseks üleminekuperioodis kokku leppinud, on raske leida loogilist põhjendust sellele, et me soovime nüüd oma kohustustest loobuda ning veenda liikmesriike hoopis direktiivi muutmise vajaduses. Usun, et seda veenmistööd oleks olnud tunduvalt kergem teha liitumisläbirääkimise ajal, kui meie vastas oli 15 riiki praeguse 24 asemel.

Kindlasti ei saa me oodata, millal probleemid ise lahenevad, vaid peame juba lähiajal tegema selge otsuse. Direktiivi sõnasõnaline täitmine võib tähendada meile äriühingu tulumaksust loobumist, mille tagajärjed on suhteliselt ettearvamatud. Seda eelkõige seetõttu, et enamik maksulepinguid ning EÜ direktiive, mis meie ettevõtjatele soodustusi annavad, toimivad vaid tingimusel, et Eestis äriühinguid tulumaksuga maksustatakse.

Parim lahendus oleks seadus, mis kehtestab riikidevahelist maksukonkurentsi arvestava soodsa maksumäära äriühingute aastakasumile, tagab erinevate tululiikide võrdse kohtlemise ning kus tulumaksusüsteem jääb jätkuvalt väheste eranditega lihtsalt administreeritavaks.

Analoogset ettepanekut on toetanud ka Res Publica esimees Taavi Veskimägi eilses Postimehes (T. Veskimägi "Ettevõtte tulumaksu tulevik vajab selgust"), pakkudes välja äriühingu tulumaksu taastamise konkurentsivõimelise maksumäära alusel juhul, kui senist süsteemi ei õnnestu säilitada. Ettepanek väärib kindlasti kaalumist.