Maksekäsk ilma kohtuistungit pidamata

Esimesel jaanuaril käesoleval aastal jõustus uus tsiviilkohtumenetlus, mis on tunduvalt mahukam ning nüansirohkem kui enne kehtinud menetluskord. Kuigi seadustik ei ole lihtsakoeline, kannab ta selget eesmärki - et kohus lahendaks tsiviilasjad õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kulutustega.

Kuna tsiviilasjade hulk, mida kohtus arutatakse, on aukartustäratav ja tavapäraseks on muutunud, et vähegi keerukam tsiviilasi elab esimese astme kohtus "paar talve", siis on ühiskonnale vajalikud ja tänuväärsed kõik seadusemuudatused, mis viivad vaidluste kiiremale lahendamisele. Sellist eesmärki kannab see, et seadusandja on laiendanud tsiviilkohtumenetluses hagita menetlust (lihtsustatult - vaidlusvaba menetlus).

Näiteks on sätestatud maksekäsu kiirmenetlus, mille kohaselt saab rahasumma nõude esitada kohtusse lihtsustatult (tegu on formaliseeritud menetlusega, mille menetlusdokumentide vormid võib leida justiitsministeeriumi kodulehelt).

Tulevikus hakkab osundatud menetlus toimima elektrooniliselt. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates seitsme päeva jooksul ilma istungit pidamata. Eeldatavalt on see tunduvalt väiksemate kulutustega seotud.

Oluline on rõhutada, et peale muude otseste piirangute on seadustikus sätestatud sõnaselgelt, et avaldust ei rahuldata, kui makseettepanekut või maksekäsku ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kui kohus avalduse rahuldab, teeb ta makseettepaneku, mille võib teha automatiseeritud kohtu infosüsteemi vahendusel. Võlgnikul on õigus kolme nädala jooksul, arvates makseettepaneku kättetoimetamisest, esitada vastuväide. Kui võlgnik esitab vastuväite, jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses või selgesõnalise soovi korral lõpetab menetluse.

Juhul, kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määruse maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Siiamaani on kõik loogiline ja mõistlik menetluskord, mis loodetavasti viib vaidlusvabade asjade kiiremale lahendamisele.

Kahjuks on seadusandja programmeerinud sisse ühe sõlme, mis võib häid kavatsusi kiiremast menetlusest aeglustada.

Nimelt pärast maksekäsu tegemist on ette nähtud teistkordne vastuväidete esitamine kolme nädala jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Vastuväidete põhjendamine ei ole vajalik ja vastuväidete esitamisel jätkub üldreeglina nõude menetlemine hagimenetluses. Alusetu on oma õiguse (vastuväidete esitamine) korduv realiseerimine. See ei ole loogiline ega praktiline.

Teistkordne vastuväidete esitamise õigus on ilmne liialdus, mis võib viia liigsele ajakulule, kui kiirmenetluse ajale järgneb hagimenetluse aeg. Seega ka n-ö lihtne tsiviilasi võib jääda kohtusse pikalt talvituma ja menetlejate energiat raiskama. Samas aga maksekäsu kiirmenetluse idee on õige ja jääb loota, et see konstruktiivselt rakendub.