Kõige raskemaks osutusid läbirääkimised tursapüügikvootide ja täiendavate tursavaru kaitsemeetmete üle. Kuna erinevate liikmesriikide seisukohad selles küsimuses olid väga erinevad, tuli eesistujal koostöös Komisjoniga esitada läbirääkimiste käigus mitu kompromissettepanekut, et saavutada ettepanekule enamuse toetus.
Kuna Eesti vetes tursavarud praktiliselt puuduvad ja siin püütakse aastas ainult 2-3 tonni turska ei saanud Eesti delegatsioon nõustuda ettepanekuga, mille kohaselt oleks Eesti vetes kehtestatud 3-kuuline püügikeeld püügivahendite kasutamisele, millega turska võidakse püüda. See oleks tähendanud seda, et sel ajal ei oleks Eesti rannakalurid saanud püüda ka lesta, haugi, ahvenat, koha ja teisi rannikukalaliike, kuna kasutatakse samu püügivahendeid.
Vastu võetud kompromissettepanek Eestit rahuldas, kuna selle kohaselt Eesti vetes tursapüügikeeluajal nakkevõrkudega ja põhjanootadega püügikeeldu ei kehtestatud.
Tursavarude kaitseks piirkondades, kus töönduslik tursapüük toimub, kehtestati püügikeeld, mille kohaselt Läänemere lääneosas ei või püüda tursapüügivahenditega 15. märtsist kuni 14. maini ja Läänemere idaosas 15. juunist kuni 14. septembrini. Lisaks sellele peab iga liikmesriik talle sobival ajal veel keelama püügi Läänemere lääneosas täiendavalt 30. kalendripäevaks ja Läänemere idaosas täiendavalt 27 kalendripäevaks.
Kuna teaduseksperdid on hinnanud, et Läänemerel püütakse ebaseaduslikult ca 30-40% turska rohkem välja, kui püügikvoodid seda lubavad, kehtestati lisaks eelpool nimetatud püügikeeldudele ka rangemad kontrollimeetmed. Kõik need meetmed peavad kaasa aitama ebaseadusliku püügi vähenemisele, mis võimaldaski kokku leppida mõnevõrra suuremas püügikvoodis, kui see oli sel aastal.
Seotud lood
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.