Töötaja põhioskuste hindamist saab muuta objektiivsemaks

Töötaja põhioskuste ehk kompetentside hindamisel on oluline objektiivsus, mida on võimalik lihtsate võtetega saavutada.

Kompetentsid on töötaja esmatähtsad, edukad ja vaadeldavad tegevused tööeesmärkide täitmisel. Sisuliselt kirjeldavad kompetentsid strateegiliselt tõhusat tööviisi antud ametikohal.

Teine suur lisaväärtus on, et kompetentsidest regulaarne tagasiside võimaldab töötajal tõsta oma kompetentsust. Selle eelduseks on ausad ja erapooletud hinnangud töötajale. Hinnangute objektiivsust aitavad suurendada järgmised võtted.

Objektiivseid hinnanguid saab anda kompetentsidele, kui need on töös äratuntavad. Strateegiaga tihedalt seotud kompetentsid toovad esile töös esmatähtsad praktilised tegevused. Töös esmatähtsaid tegevusi on märksa lihtsam ära tunda, märgata ja õiglaselt hinnata, kui tunnuseid, mis tööga ainult kaudselt seonduvad. Viimatinimetatud oht on suurim, kui kompetentsid kopeeritakse teiselt organisatsioonilt või uurimustest, sest nii leitud kompetentsid ei pruugi olla aktuaalset antud organisatsioonis.

Kompetentse on palju lihtsam hinnata, kui need on kirjeldatud praktiliste tegevustega 3?4 tasemel. Võrreldes üldiste numbriskaaladega (nt 1 = üldse ei nõustu ja 5 = nõustun täiesti), aitavad tasemekirjeldused täpsemalt hinnata kompetentside taset antud inimesel.

Lisaks kinnitab õnnestunud tasemekirjeldus, et antud kompetentsil on strateegiline tähendus ja kompetentsi tasemed eristavad selgelt kasinat erakordsest.

Selgita hindajatele kompetentse. Enne kompetentside hindamist (olgu veebis või hindamisvestlusel) tuleb hindajaid koolitada kompetentsimudelist arusaamises ja hindamispõhimõtetes. Sealjuures tuleb sammhaaval läbi käia iga kompetentsi iga tase ja tuua näiteid strateegiliste olukordade lahendamisest kasina, heal ja erakordsel tasemel. Nii kujuneb hindajatel täpsem arusaamine, mis antud kompetentsi olemus on ja kuidas see avaldub hinnatava töös.

Vali hindajateks need, kes näevad hinnatavat igapäevatöös. Kui hindajateks valitakse ainult sellised inimesed, väheneb tõenäosus, et hinnanguid antakse oletuslikult. Samuti aitab siin hindamise objektiivsust suurendada reegel, et hindajad märgivad iga hinde juurde hinnatava tegevusest konkreetsed näited, mis tõendavad antud taseme sobivust.

Tasusta kompetentside arengut. Hindamisele selge ja elulise eesmärgi seadmine suurendab oluliselt hindamise kasutegurit. Kui hindamise eesmärk on näiteks arengu toetamine, peavad hindajad olema veendunud, et hinnatavad saavad vajadusel kompetentsipõhist koolitust, juhendamist jmt. Kui hindamise eesmärk on maksta kompetentsustasu, peab see oleme õiglane ja motiveeriv.

Taga hindajate turvalisus. Väga oluline eeltingimus objektiivsusele on negatiivsete tagajärgede puudumine madalate hinnangute puhul. See tähendab, et hindamistulemused on kõrvalistele isikutele konfidentsiaalsed ja kui kasutatakse kaastöötajate ja alluvate hinnanguid, jäävad need ka tegelikult anonüümseks.

Lisaks peab olema tagatud, et ülemuse madalad hinnangud ei osutu bumerangiks juhi enda vastu. Siin tohiks erandiks olla see, kui ülemused peavad korrigeerima ebaobjektiivseid hinnanguid. Kuid ka sel juhul ei tohi ülemusi ohustada, vaid tuleb kannatlikult selgitada, mis on kaldega hinnangute põhjuseks ja kuidas neid ületada.

Kui kompetentside hindamise süsteem tagab võimalikult ausad ja erapooletud hinnangud, saavad hinnatavad väärtuslikku tagasisidet oma kompetentside arendamiseks.