Inflatsioon ei ohusta Eesti majanduse arengut

Eesti majandus on viimastel aastatel olnud heal järjel. Sisemajanduse kogutoodang on kasvanud keskmiselt 7% aastas, tööpuudus on vähenenud ligi 7%-ni, palgad ja tootlikkus on tõusnud kiiresti ning paljukardetud jooksevkonto puudujääk on hakanud alanema.

Erinevate majandusprognooside põhjal võib tõdeda, et lähiaastail meile soodne areng jätkub. Majanduse edenemist toetab ka väliskeskkonna areng ? euroala majanduskasv on taastumas, meie lähiturgude tingimused jäävad soodsaks.

Kiire majanduskasvu ajal on oluline jälgida inflatsiooni arenguid. Selle aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse üle 4%, inflatsioon püsib ka 2006. aasta esimeses pooles üle 3,5%, hakates aeglustuma alles aasta teises pooles.

Eesti majandust ohustavad lähiajal eeskätt kiire laenukasv, mis võib kiirendada sisenõudlust ja teatud sektorite, nagu kinnisvara ja ehituse, võimalik ülekuumenemine. Kinnisvaraga seotud laenude maht on aastaga kasvanud üle 50% ehk väljastatud laenude jääk on ligi 26 miljardit krooni rohkem kui eelmise aasta lõpus.

Kinnisvarasse investeerimi­ne on muutunud väga tulusaks ja atraktiivseks ning see on kaasa toonud ka suure hinnakasvu. Sellise kasvu puhul on ohtudeks nii kiire kasusaamise eesmärgil investeerijate liiga optimistlikud ootused kui ka turu kiirest kasvust põhjustatud oskustööliste nappus. Ilmselt on just viimane üks põhjus, miks ehitussektori palgad on kasvanud tootlikkusest kiiremini, avaldades survet ka ehitushindade tõusuks. Kiire palgakasv ühes sektoris võib aga kaasa tuua palkade tootlikkust ületava kasvu teistes sektorites, mis omakorda võib põhjustada inflatsiooni suurenemist.

Eesti majanduse praegune seis ja lähituleviku väljavaated on siiski üsna head. Peamised stabiilset majandusarengut ja inflatsiooni ohustavad tegurid on laenukasvu toel liiga kiiresti suurenev sisenõudlus ja ülekuumenemise märgid mõnes majandussektoris, samuti tootlikkust ületada võiv palgakasv. Tasakaaluka majandusarengu ja inflatsiooni alanemise jätkumine eeldab toodud riskide ohjamist ehk senise konservatiivse majanduspoliitika jätkumist. Tuleb jätkata eelarvepoliitikat, mis ei võimenda täiendavalt sisenõudluse kiiret kasvu, jälgida tähelepanelikult laenu- ja kinnisvaraturgu, et ära hoida võimalik ülekuumenemine.