Päid kütiti Borneol veel kümnendi eest

Suurim grupp kolmandikulise osaga on kadazan-dusunid, põhiliselt põllupidajad-riisikasvatajad. Neil on ainulaadseks tavaks naispreestrite bobohizan?ide kasutamine iidsete rituaalide juures. Populaarsema pidustuse Pesta Kaamatani ehk lõikuspeo aegu tantsib kõrgeim preestrinna bobohizan transis, otsides kontakti riisivaimudega. Bobohizan?ide aeg hakkab ümber saama, sest preestrinnadel ? vanimad neist on üle 80aastased ? pole enam järglasi. Sabah on erinevalt muust Malaisiast kristlik ja ristitud tüdrukud ei kõlba preestrinnadeks. Lisaks nõuab preestrinnaks saamine pingsat õppimist lapsest saati.

Teine suur hõim bajausid on kalamehed ja riisikasvatajad. Samuti ratsutavad nad hobustel ja veepühvlitel, mille tõttu neid kutsutakse ida kauboideks.

Endine Briti koloonia Põhja-Borneo ehk praegune Sabah on üks kahest Malaisia osariigist, mis paikneb maailma suuruselt kolmandal saarel Borneol (tuntud ka Kalimantani nime all). Pindalalt on Sabah Eestist poolteist korda suurem, pealinnaks umbes Tallinna-mõõtu Kota Kinabalu. Sabahi kaldaid uhub põhjast Lõuna-Hiina meri, idast Sulu ja Sulawesi meri. Asukoht paarsada kilomeetrit ekvaatorist põhja pool tagab aastaringse sooja ekvatoriaalse kliima, kus on jahedam ainult mägedes. Kagu-Aasia kõrgeima mäe Kinabalu (4095 m) tipus võib aga esineda isegi öökülma.

Malaisia vaeseim osariik Sabah on tuntud oma uskumatult kireva looduse poolest: läbipääsmatud vihmametsad haruldaste looma- ja taimeliikidega, suurepärased rannad ja korallrifid, Kagu-Aasia kõrgeim, kuid kergesti ligipääsetav Kinabalu mägi. Põliselanikele on mägi olnud alati müstiline koht, millest ka nimi Aki Nabalu ehk surnute hingede kodu. Mäge ümbritseb UNESCO pärandisse kuuluv Kinabalu rahvuspark, mille 1500 m kõrgusel asuvast peakorterist algavad matka­rajad vihmametsa. Sealne orhideederohkus ? 1400 liiki ? paneb hämmeldunult pobisema ka botaanikavõhiku. Rääkimata veel puissõnajalgadest, lihasööjatest kanntaimedest, maailma suurima õiega putuktoidulisest rafflesia?st ehk raitlillest.

Soovijad võivad võtta ette kahepäevase matka Kinabalu mäe tippu, kuhu jõutakse kohale päikesetõusuks. Suhteliselt kerge ronimine võimaldab matkata läbi eri kõrgusvööndite alates vihmametsadest ja lõpetades alpiaasadega. Pargiväravast korraldatakse ka rahvusvahelist Kinabalu mäe jooksu ehk Mount Kinabalu Climbathoni. Kiiremad läbivad 2600meetrise kõrguste vahega ja ligi 9 km pikkuse vahemaa 3?4 tunniga.

D?ungliga võib lähemat tutvust teha ka teispool Kinabalu mäge asuvas Poringis. Seal on puude vahele tõmmatud maapinnast 40 m kõrgusel asuvad köisteed. Üleval jalutades saab aimu faunast, kuna vihmametsas käib suur osa tegevusest puude latvades. Üheks rippradade loojaks Malaisias oli väliseestlane Illar Muul.

Kui sealkandis õitseb raitlill, panevad kohalikud sildi ?Rafflesia? ka tee äärde ja väikese raha eest on nad varmad viima teid d unglisse õitseva taime juurde. Poringis saab pärast d unglimatka lõõgastuda jaapanlaste poolt Teise ilmasõja aegu rajatud väävlilõhnalistes kuumaveebasseinides.

Märksõnad, mida kasutatakse Sabahi ja üldse Borneo puhul, on ninaahvid, samuti meie lähisugulased orangutangid, kes elavad ka naabersaarel Sumatral. Kes tahab lähisugulastega tuttavaks saada, peab lendama Sandakani, mis on Sabahi endine pealinn. Linn on väravaks Borneo rohelisse südamesse. Sandakani külje all Sepilokis asub orangutangide rehabilitatsioonikeskus, kus elavad poolmetsikutes tingimustes sinna toodud orvuks jäänud orangutangibeebid. Neid toi­detakse kaks korda päevas piima ja banaanidega ning harjutatakse d unglieluga. Orangutang ehk metsainimene (orang tähendab malai keeles inimest või meest) elab 20?30 m kõrgusel puuvõrades ja näsib noori lehti-puuvilju. 96,4% orangutangi geenidest on sarnased inimese omadega.