Ärisaladus ja sellega seonduvad riskid

Paljud eriseadused sätestavad ärisaladuse hoidmise kohustuse, kuid ei sisusta seda (nt äriseadustiku § 313). Teavet, mida ärijuht peab hoidma konfidentsiaalsena, võib üldiselt määratleda kõikide asjaoludena, mille saladuses hoidmiseks on ettevõtjal õigustatud huvi (vt võlaõigusseaduse § 625 lg 1).

Võib arvata, et selline huvi seondub äriühingutel eelkõige ettevõtluses kasutatava know how?, nende turundustegevuse, finantsnäitajate jms-ga. Kindlasti on ettevõtjatel soovitav välja töötada kirjalik täpsustav juhend selle kohta, millist informatsiooni peetakse ärisaladuseks.

Mõnel juhul on ärijuhid seadusega kohustatud andma kolmandatele isikutele informatsiooni, mida võib käsitleda ärisaladusena. Selline kohustus seondub eelkõige riigi teostatava järelevalvega ettevõtjate tegevuse üle, näiteks konkurentsiameti, maksu- ja tolliameti läbiviidavates menetlustes.

Siin ei ole õiguslikult tegemist kohustuste kollisiooniga, kuigi ärijuht peab ettevõtja ees hoidma ärisaladust ja samas avaldama seda pädevale ametile, kusjuures nii ühe kui ka teise kohustuse rikkumine on kuritegu. Kui info (sh ärisaladuse) avaldamiskohustus tuleneb seadusest, siis ei ole selle avaldamise näol tegemist õigusrikkumisega (nt VÕSi § 625 lg 1).

Küll aga tuleb ärijuhil olla tähelepanelik, et järelevalvet teostavale ametile ei antaks rohkem informatsiooni, kui vastav pädev ametnik küsib ning on õigustatud küsima ja saama, kuna selliselt avaldatud teabe käitlemise osas puudub ettevõtjal kontroll.

Ka ametnikel on neile teenistuse tõttu teatavaks saanud ärisaladuse hoidmise kohustus. Samas on ärisaladust valdavate inimeste hulk suurenenud.

Selle kaudu on suurenenud ka reaalne risk, et ärisaladus muutub kogemata või tahtlikult avalikuks või keegi võib talle teatavaks saanud infot otseselt või kaudselt kuritarvitada.

Juhul kui järelevalve käigus avaldati üleliia teavet, kuigi oleks piisanud ka näiteks nendest teabekandjatest, mis ei sisalda ärisaladust või üksnes selle kasutut osa, võib ärijuht kanda nii tsiviilõiguslikku kui ka kriminaalõiguslikku vastutust.

Ärisaladuse hoidmise kohustus on ärijuhtide üks peamine lojaalsuskohustus. Selle rikkumise vältimise eesmärgil on ettevõtjatel soovitav nii nende kui ka kõikide teiste organisatsioonisiseste teabevaldajate-käitlejate jaoks välja töötada kirjalikud kohustuslikud juhendid protseduurireeglitega, kuidas ärisaladuseks kvalifitseeritava teabega ringi käia nii ettevõttes endas kui ka suheldes riiklikku järelevalvet teostavate ametnike, samuti koostööpartnerite, aktsionäride ja meediaga.