Kindlustusmaaklerite tasustamise süsteeme on palju. Põhimõtteliselt on kaks äärmuslikku lähenemist.
Üks põhimõte on selline, kus klient maksab maaklerile oma kindlustusmakse ära. Ta ei tea tasu olemasolust ega ka selle suurusest mitte midagi, sest tasu kindlustusmaaklerile maksab kindlustusandja. Tasu suurus on siis määratud kas kindla protsendina laekunud preemiatest või fikseeritud summana poliisi kohta. Tasu suurus tuleneb konkurentsisituatsioonist maaklerite ja kindlustusandjate vahel.
Teine äärmus on see, et kindlustusandjal on keelatud igasuguste väljamaksete tegemine kindlustusmaaklerile ja tasu suurus lepitakse kokku kindlustusvõtja ja kindlustusmaakleri vahel. Kindlustusvõtja maksab siis maaklerile eraldi kindlustusmakse ja tasu vahendustegevuse eest. Sellisel juhul tuleneb tasu suurus konkurentsisituatsioonist maaklerite ja kindlustusvõtjate vahel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti kindlustustegevuse seaduse järgi on maakler kindlustusvõtja esindaja: ta peab tegutsema kindlustusvõtja huvides. Tasude avalikustamine on aga igal juhul vajalik, kuivõrd kliendil, kelle huvides maakler tegutseb, peab olema alati õigus teada, kui palju ta oma teenuse eest maksab. Kahe erineva süsteemi vahe tuleneb sellest, et esimesel juhul ei ole kliendil võimalust tasu suurust mõjutada, teisel aga on.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust