Eesti särab edetabelimaailmas

Sõltumata valitsuskoalitsioonist on kõik taasiseseisvumisjärgsed valitsused hoidnud selget majanduspoliitilist kurssi, kus põhirõhk konservatiivsel eelarvepoliitikal ning stabiilsetel turusuhetel ning riigi vähesel sekkumisel põhineva majanduskeskkonna ülesehitamisel. Edu on taganud ka see, et uued valitsused pole varasemate valitsuste alustatud põhi­mõttelisi reforme (kiire erastamine, pensionireform) tagasi pööranud. Stabiilne oma raha on olnud majanduse üks alustala.

Kaasa on aidanud kindlasti see, et avasime oma majanduse kiiresti välisinvestoritele. Põhjamaade investorid, kes on suurimad Eestisse raha paigutajad, tõid siia lisaks kapitalile tehnoloogiasiirde ja oskusteabe, ning mitte vähem­tähtsana ka head äritavad. Põhjamaad kuuluvad kõige korruptsioonivabamate ja eetilisema ärikultuuriga riikide hulka maailmas.

Need on tõsiasjad, mis meile on iseenesestmõistetavad, kuid millega mitte kõik arenenud, rääkimata arenevatest riikidest, pole hakkama saanud. Samas näitavad avaliku arvamuse uuringud, et ühiskonna valmidus muutusteks on vähenemas. Edetabelimaailma sära kõrval ei ole me ise tihti rahul senise majandusarenguga ning tunneme inimlikku ebakindlust tulevikuvõimaluste suhtes. Foorumitel on avalikkuse ette toodud mitmeid näitajaid, mis võivad saada meie edukale arengule saatuslikuks.

Ühe ohumärgina on esitletud tõsiasja, et registreeritud patentide edetabelis oleme kaugel maas riikidest, kellega sooviksime ennast võrrelda. Üleilmastumise protsessi käigus on paljude majandusedukust iseloomustavate näitajate tähendus ajas muutunud. Eelmisel kuul avaldatud PWC ja USA Today uuringu kohaselt palkavad ligi 40% Silicon Valley uusettevõtetest insenere, turunduseksperte, analüütikuid ja muud tööjõudu väljastpoolt USAd. Ärimudeli muutus on paljuski saanud võimalikuks tänu internetiajastule.

Tööjaotus muutub järjest enam üleilmseks ning teadmistemahuka toote või teenuse loomine ja osutamine ei pea toimuma ühes ja samas riigis. Nii ei pruugi registreeritud patentide arv elaniku kohta olla tingimata parim riigi konkurentsivõimet iseloomustav näitaja. Olulisem on osaleda üleilmses väärtusketis ja olla konkurentsivõimeline võistlemaks keti kõrgema lisandväärtusega osa eest. Olgu siis allhanke vormis või oma kaubamärgi all.

Patentide arvust olulisemaks tuleb pidada paindlikku ja kvaliteetset tööturgu. Koos rahvusliku rikkuse (ja seeläbi palga) kasvuga oleme kaotamas konkurentsieelist odava tööjõu maana. On selge, et me ei suuda konkureerida Aasiaga ei tööjõu hinna ega pakkumise poolest. Meie tööturg on juba praegu mitmeski aspektis (näiteks tööjõu maksustamine) oluliselt jäigem kui paljudes OECD ja ELi riikides. Uhkust pole põhjust tunda ka kulutuste üle teadus- ja arendustegevusele ? napp protsent SKPst jääb kordades alla edukatele.

Mis saab edasi päris- ja edetabelimaailmas? Ei maksa liialt muretseda edetabelite täpsete kohtade pärast. Kindlasti pole mõtet mingite trikkide abil ühes või teises tabelis kohta hoida. Võrdlevad tabelid näitavad riigi üldist paiknemist mingis grupis ja teiste riikide suhtes. Mureks oleks põhjust siis, kui me langeksime näiteks konkurentsivõime edetabelis paari aastaga kõrgelt kohalt tabeli alumisse ossa.

Et nii ei juhtuks, peavad nii riik kui ka ettevõtjad pingutama selle nimel, et Eesti kui investeerimispiirkond püsiks ligitõmbav. Selle eelduseks on stabiilne majanduskeskkond ning ettevõtlikud ja uuendusmeelsed ettevõtjad, mis koos moodustavad meie rahvusvahelise konkurentsivõime aluse.

Vaadakem peeglisse ja küsigem endalt: mida olen täna teinud selleks, et oma tööd homme paremini teha või äri paremini juhtida? Tõenäoliselt vaatab teile peeglist vastu inimene, kel on mitmeid häid ideid ning usutavasti ka tahtmist neid realiseerida. Ilma tahteta ei ole ükski idee konkurentsi­võimeline.