Teabenõude võib esitada ka avalikku teavet valdavale eraisikule

Avalik teave on mis tahes viisil dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Lühidalt selgitades tähendab see, et kui riik on raha andnud, siis on maksumaksja õigustatud teada saama, kuidas ja millele on see kulutatud. Teabele juurdepääsu võib piirata ainult seaduses sätestatud korras ja juhtudel.

Teabevaldajateks võivad olla riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik, kui ta täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid. Nimetatud isikud on teabevaldajad ainult sellise teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.

Teabevaldajateks teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi, on ka ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli. Mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist. Kultuurkapital on teabevaldaja osas, mis puudutab ministeeriumi eraldatud rahade kasutamist. Teabevaldajateks on kõik koolid, kultuurimajad ja seltsid riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest neile eraldatud summade osas.

Avaliku teabe seadus annab ka loetelu teabest, millele mingil juhul ei tohi juurdepääsupiiranguid kehtestada, sh avaliku arvamuse küsitluse tulemused, teabevaldaja töö aruanded, andmed ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta; samuti andmed eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta; andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta.

Hoolimata teabe avalikustamise kohustusest nõuab seadus teatud sisuga informatsioonile juurdepääsupiirangute kehtestamise. Lisaks võib institutsiooni juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada ka õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist, halduse üksikakti eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne akti vastuvõtmist või allkirjastamist, põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita, sh arvamused, memod, õiendid, nõuanded.

Teabenõue registreeritakse kas teabenõude saamise päeval või hiljemalt saamisele järgmisel päeval. Registreerimiskohustust pole, kui tegemist on anonüümse teabenõudega või kui teabenõue esitatakse suuliselt ja täidetakse viivitamata.

Teabenõudjal on õigus määrata teabenõude täitmise viis. Kui asutuse veebilehel on küsitav teave avalikustatud ja teabenõudja soovib teavet paberkandjal, siis teabevaldaja on kohustatud täitma teabenõude, edastades paberkandjal soovitud teabe. Kord aastas saab päringut teha tasuta. Juhul, kui teave on rohkem kui 21 lehel või väljastatakse sama infot mitu korda aastas, võib teabevaldaja teabe väljastamise eest tasu nõuda.

Teabenõude täitmisest keeldumise korral tuleb kindlasti kontrollida keeldumise põhjenduse olemasolu. Keelduva vastuse väljastamisel peab alati olema lisatud keeldumise põhjus ja viide selle kohta, kuhu võib teabenõudja vaide esitada. Keeldumist on võimalik vaidlustada, esitades vaide andmekaitse inspektsiooni või avalduse halduskohtusse.