Partsi valitsus kasvatab kontrollimatult kulusid

Eesti jätkusuutliku arengu seisukohast on saatuslikult oluline küsimus, kas suudame hoida kontrolli all riigi ülalpidamiseks minevaid kulutusi või kaotame nende üle kontrolli: riigivalitsemiskulud võtavad peagi sedavõrd suure osa riiklikest kulutustest, et muule raha enam ei jätkugi. Samal ajal seisab Eesti teiste Euroopa riikide kombel peagi silmitsi väga tõsiste probleemidega: elanikkonna vähenemine ja vananemine, vajadus üle minna teadmispõhisele majandusele ja loodushoidlikule tootmisele. Kasvatades kontrollimatult valitsemiskulusid, määrame Eesti hääbumisele.

Seda kurvem on tõdeda, et just see on Eestis Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu valitsemise ajal toimunud. Valitsemiskulud kasvasid hüppeliselt juba eelmisel aastal, veelgi kiirem on valitsemiskulutuste osakaalu kasv aga sellel aastal. Kui eelmisel aastal moodustasid kulud 9,2% riigi kuludest, siis 2005. aasta eelarve eelnõu kohaselt juba 9,8%. Sellist kasvu vaadates võib tõdeda, et kui 2005. a eelarves on üldse prioriteete, siis seda on valitsemiskulude kasv. Olukord on seda kummalisem, et mäletatavasti oli lubadus vähendada valitsemiskulusid esikohal nii Reformierakonna kui Res Publica programmis. Nii võib tõdeda, et taas sooviti kõige paremat, kuid välja tuli nagu alati.

See kehtib ka eelmisel aastal suure käraga käivitatud valitsuse kokkuhoiukava kohta. Selle kohta 2005. a riigieelarve seletuskirjas antud ülevaadet lugedes ei tea, kas nutta või naerda. Vähe sellest, et kokkuhoiukava on haledalt läbi kukkunud. 2005. a planeeris valitsus nimelt kokku hoida 82 415 000 kr, tegelikult suudetakse aasta lõpuks praeguste prognooside kohaselt kokku hoida vaid 32 miljonit krooni. Lisaks sellele planeeriti kokkuhoiukavast täiendavaid kulusid riigieelarvesse vähemalt 58 miljoni krooni ulatuses, praeguseks on sellest laekunud veidi üle ühe miljoni kr.