- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koolituskulu on populaarseim riigilt raha tagasi küsimise põhjus
Järjest aktiivsem pangalaenude võtmine kodu ostmiseks ja remontimiseks väljendus ka möödunud aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonides. Eelmise aastaga võrreldes tuli riigil laenuintressidelt tagasi maksta paarkümmend protsenti rohkem raha, kokku üle poole miljardi krooni.
Peaaegu veerandi võrra kasvas ka koolituskuludelt tagasi saadava raha hulk, näitab maksuameti poolt eilseks kokku pandud tuludeklaratsioonide statistika.
Lõviosa ehk 5,7 miljardit krooni riigi poolt tagastatavast tulumaksust oli siiski maksuvaba tulu.
Õnneks on aga suurte kulutuste tegemise kõrval populaarsemaks muutunud ka raha säästmine. Tuludeklaratsioonidelt peegeldub raha kogumine eeskätt kogumispensioni teise ja kolmanda samba arvele. Näiteks vabatahtliku pensionikindlustuse pealt saadi tänavu tulumaksu riigilt tagasi üle 30 protsendi varasemast rohkem.
Tänavukevadist tulude deklareerimist möödunud aastatega kõrvutades jäi aga suurima muutusena silma e-deklaratsioonide populaarsuse hüppeline kasv: e-kanalite kaudu esitati 59protsenti deklaratsioonidest.
Kuigi maksuamet ise propageeris viiendat aastat kasutusel olnud e-kanaleid väga aktiivselt, ennustas ta selles tegevuses väiksemat edu.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Avo Rõõmussaare sõnul annab loodetust edukam tulemus julgust arvata, et 2006. aastaks saavutatakse 80protsendiline e-deklaratsioonide osakaal. ?Eeskujuks on meil näiteks Island, kus e-kanalite kaudu esitatakse 82 protsenti deklaratsioonidest,? lausus ta.
Seotud lood
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele