Eesti liitumine euroliiduga jättis kinnisvarahinnad samaks

Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent mitte hüppeliselt. Pealinna ?mägedel? ehk siis Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel asuvate korterite hinnad jäävad kõigutamatuks, ükskõik kui palju NATO lennukeid Eesti kohal lendab, sest vajadus nende korterite järele ei kasva. Euroopa Liiduga liitumise järgsed muutused elamispindade turul puudutavad eelkõige seda kinnisvara, mis on kogu aeg defitsiitne olnud, näiteks ajaloolised hooned Tallinna vanalinnas, mereäärne maa parimates ranniku- ja suvituspiirkondades. Teisalt võib kasvada vajadus keskmisest paremate ja sisustatud üürikorterite järele. Võib suureneda kinnisvaraarendamise vajadus ja vara just selles osas kallineda.

Julgen prognoosida, et keskmise Euroopast saabuva kinnisvaraostja jaoks ei ole ihaldusväärsed isegi miljööväärtuslikud piirkonnad, nagu kesklinna puitlinnaosad või Kadriorg ja Kalamaja. Muljet ei avalda neile ka Haapsalu, Pärnu ega Saaremaa.

Eurooplane tunneb huvi kõige silmatorkavama ja turistikesksema piirkonna, vanalinna vastu. Samas on vanalinnas enamik jagamisi kinnisvara osas juba toimunud. Oodata seal ostu ja müügi ootamatut elavnemist mitte just hüppelise hinnatõusu juures on mõttetu. Pigem valitseb äraootav seisukoht. Defitsiitne ehk siis vanalinnas asuv kinnisvara muutub veelgi defitsiitsemaks.

Mina suurt tõusu ei prognoosi, sest inimesed on praeguseks juba palju laenu võtnud ja ei taha laenukoormust enam suurendada. Pigem on tunnetatav trend, et kasvab nõudlus väiksemate korterite järele.

Samas: kui on hea asukohaga kesklinna korter, siis ei ole ostjat raske leida.

Lihtsalt suurte ja kallite korterite ostjate grupp on väiksem, aga arvan, et küll ka see ni?? varsti täidetakse.

Vanalinn on eraldiseisev teema, kus reeglid veidi teistsugused, aga et me selle piirkonnaga igapäevaselt ei tegele, siis ma parem ei võtaks sõna.