Ärimehed investeerivad põllumajandusse kiiret kasu lootmata

?Just nemad ongi need, kes tegelikult seda asja siin ajavad. Mina ei mängi üldse mingit tähtsat rolli,? räägib Kraft. Just korralike, tööd teha tahtvate inimeste leidmine maal on tema sõnul üks suuremaid probleeme. ?Jumal tänatud, et ma Einari ja Maarika nõusse sain siia tulema. Nad on ikka fantastilised inimesed.?

Abilist on Einar otsinud juba mitu kuud, kuid korralikku inimest lihtsalt ei ole kuskilt võtta. ?Mõned tulevad, on paar päeva ja siis kaovad lihtsalt nädalaks ajaks minema, tööd ei viitsita teha,? lausub Einar.

Seda, et talu sinna paigutatud raha peagi tagasi tooma hakkaks, Kraft ei usu. ?Nendel, kellel on juba ennem midagi olemas, on võimalik talu pidamisega raha teenida küll. Mina aga alustasin ju täiesti tühja koha pealt,? ütleb Kraft. Lisaks teeb muret madal kokkuostuhind. ?Möödunud aastal olid tapamajad loomi täis ja liha hind löödi alla, eluslooma kilo eest sai ainult seitse-kaheksa krooni. Et ots otsaga kokku tuleks, peaks see hind olema 14 krooni.?

Lisaks teeb tuska see, et mõni kokkuostja tüssab loomade kaalumisega. ?Valka me oma loomi enam viia ei taha. Eelmisel aastal kaalusid nemad seal hoopis väiksema tulemuse välja, kui me ise olime saanud,? räägib Einar. Maarika lisab, et teistesse tapamajadesse viies on kaalud alati enam-vähem kattunud. ?Valgas meid ise kaalumise juurde ei lastud, kuigi olime varem kokku leppinud, et saame pealt vaadata. Ja kui järgmine päev lubati lihakehade korduskaalumist, siis lõpuks ikkagi ilmnes, et loomad on juba vorstiks läinud.?

Ning veel üks probleem on riigipoolne regulatsioon, õigemini selle puudumine. Enne 1. septembrit võib oma loomi müüa ainult juhul, kui nende asemele võtta uued vasikad. Muidu toetusraha ei saa. ?Uusi vasikaid aga vastu talve võtta ei taha, sest talvel on nende toitmine palju kallim,? räägib talu perenaine Maarika. Kui aga 1. september kukub, jooksevad kõik talupidajad oma veiseid müüma ning siis langevad järsult ka hinnad.

Kõikidest talumehe muredest hoolimata säilitab Kraft optimismi. ?Euroopa Liidus on lihahinnad märksa kõrgemad kui meil siin ning küll see turg ka avaneb. Kui me saaksime sama hinda, mis näiteks Hispaanias, siis oleksime täiesti vee peal,? ütleb Kraft lootusrikkalt.

Lisaks veisekasvatusele on Kraftil mõttes ka maja juurde natuke silmailu rajada. ?Plaan on teha jõgede vahele ilus park erinevatest puudest ning ehitada kõrge torn, millelt Peipsit näeks,? lausub ta.

Kuigi Kraft käib oma valdusi kohapeal vaatamas vaid kord või paar kuus, siis seekord lubab ta Einarile õhtuks appi jääda. ?Noh, Einar, anna mulle ülesanded kätte ja ma hakkan tööle,? ütleb Kraft.