Riigikohtu lahend suurendab tolli vastutust

Esiteks, mõlemas vaidluses asus toll seisukohale, et kaupade klassifitseerimisel Eesti Kaupade Nomenklatuuri (EKN) järgi tuleb aluseks võtta peale selle nii Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoneeritud Süsteemi selgitavad märkused (HSSM) kui ka sama organisatsiooni komitee otsused. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et nimetatud märkustes ja otsustes toodud soovituslikud seisukohad ei ole kohustuslikud maksumaksjale. Kui aga Eesti toll leiab, et EKN läheb vastuollu HSSMiga, saab ta pöörduda rahandusministeeriumi poole, et see kaaluks vajalike EKNi muudatuste algatamist.

Riigikohtu seisukoht oli kooskolas tolliga vaidlevate maksumaksjate arusaamisega, et Eestis kehtiva õiguse kohaselt tuleb järgida õigusakte, mis on seadusega ettenähtud korras avaldatud. Viimane tuleneb põhiseaduslikust legaliteedi põhimõttest, mis on õigusriigi üks nurgakividest (põhiseaduse § 3). Ettenähtud korras avaldamine tähendab ka avaldamist Riigi Teatajas (RT).

Tolliseadustiku või sellele eelnevate õigusaktide kohaselt peab deklarant klassifitseerimise aluseks võtma EKNi, mis on RTs avaldatud. Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoneeritud Süsteemi selgitavad märkused ja Harmoneeritud Süsteemi Komitee otsused Eestis põhiseaduse ja seaduse kohaselt avaldatud ei ole. Ainuke koht, kus deklarant nüüd mõnda aega HSSMi leida võib, on tolliameti kodulehekülg. Seal on küll viide, et koduleheküljel avaldatud dokument on ?informatiivse iseloomuga ega oma õiguslikku alust?. HS Komitee otsused ei ole Eestis mingilgi kujul avaldatud ja deklarandile kättesaadavad.

Tollil kui avalikul võimukandjal tuleb õigusselguse huvides HSSMi ja HS Komitee otsuste järgimise nõudest loobuda või avaldada need seadusele kohasel kujul või harmoniseerida nimetatud dokumentide sisu EKNiga, seda nõuab ka kehtiv tolliseadustik.

Teiseks, Riigikohtu halduskolleegium leidis mõlemas kohtuotsuses, et kehtiva tolliseadustiku § 257 järgi on täiendavalt ilmnenud asjaolude arvestamiseks tollil õigus korrigeerida määratud maksusummat omaalgatuslikult või asjaomase isiku taotluse alusel kolme kalendriaasta jooksul maksu määramise päevast arvates. Samasugune kord nähti ette ka enne 1. juulit 2002 kehtinud tolliseaduse § 63 lg 6 alusel, mille kohaselt impordi- ja ekspordimaksude tasumise ja korrigeerimise korra kehtestas rahandusminister. Rahandusministri määruse kohaselt toimus maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates ja korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne.

Vaidlustatud ettekirjutustes ei ole näidatud, milline on täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis tingis varem määratud maksusumma korrigeerimise. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et uus asjaolu saab olla faktiline asjaolu, mis ei olnud tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal tollile teada. Maksusumma korrigeerimisel peab toll põhjendama, mis viisil uus asjaolu talle teatavaks sai ning miks see asjaolu ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et uue asjaoluna ei saa käsitada halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutumist. Kui deklarant tegi kõik tema käsutuses olevad andmed maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks ning määras nende andmete alusel maksusumma, kuid muutis hiljem oma seisukohta, näiteks kauba klassifitseerimisreeglite rakendamise osas, ei ole tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks maksusummat korrigeerida. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et mõlema vaidluse puhul ei ole tegemist uue asjaoluga, nii pole tollil õigust juba määratud maksusummat korrigeerida.

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus suurendab oluliselt tolli vastutust tollideklaratsioonide aktsepteerimisel. Nii leidis halduskolleegium juhtumis 3-3-1-6-04 veel, et maksumaksja oli kasutanud valet kaubakoodi ja tolli ettekirjutuses määratud kaubakood oli õige. Siiski tuli tollil ettekirjutus tühistada, kuna toll ei toonud välja ühtegi uut ehk täiendavalt ilmnenud asjaolu, mis ei olnud talle tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal teada, ning nii pole tollil õigust varem määratud maksusummat hiljem korrigeerida.

Lahendid on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga. Klassifitseerimisvaidlustes on Euroopa Kohus teinud mitmete asjade puhul otsuseid, kus hoolimata vale kaubakoodi kasutamisest maksumaksja poolt ei ole antud tollile õigust hiljem maksusummat suurendada. q