Kontor eramus eeldab kadalipu läbimist

Seaduse järgi saab kuni 1995. aastani õiguslikel alustel (st projekti ja ehitusloaga) püstitatud ehitiste puhul maa sihtotstarvet muuta ka kasutusloa põhjal, seda juhul, kui uus funktsioon ei too kaasa ehitamist. Need juhtumid on siiski erandlikud ja keerulised. Üldjuhul ei ole võimalik, et funktsiooni muutmisega ei kaasne ehitamist, kuna nõuded eluhoonele ja mitteeluhoonele on erinevad. ?Viimased on rangemad ja tingivad üldjuhul ikka ehituslikke muudatusi,? sõnab säästva arengu ja planeerimise ameti vanemspetsialist Märt Ilus. Nii näiteks tahab majutusasutus fuajeed saada, ka tuletõrjenõuded on asutusele teised.

?Kui tuleb selline ehitus- või kasutusloa taotlus, mis muudab maa sihtotstarvet, siis suunatakse taotlus planeerimisspetsialistile, kes annab hinnangu, muudatus ja lubade andmine on võimalik,? räägib Ilus. Lähtutakse eelkõige sellest, mil määral hoone funktsiooni muutmine muudab selle piirkonna linnaruumi, st mõjutab lähemaid ja kaugemaid naabreid.

Arhitekt Ahti Kooskora hinnangul võib mõnikord olla sellest kasugi, et eramajade vahel mõni büroo on. ?Siis on seal ka päevasel ajal liikumist,? põhjendab ta. ?Näiteks Lillekülas on palju büroosid ja seal ei häiri nad kedagi.?

Enam mõjutavad linnaruumi näiteks kauplus või majutusasutus, kus käib palju kliente.

Büroo puhul on piirid ähmasemad, sest kontoris võib paar inimest tegeleda internetikaubandusega, samas aga võib ka kontoris käia palju kliente, mis häirib lähinaabreid. Ka näiteks kümne töötajaga firma puhul, kus kliente küll ei käi, aga töötajate autod peavad kontori ette ära mahtuma, võivad naabrite huvid kahjustatud saada.

Olemasolevale hoonele üle 33protsendilise laienduse tegemise korral, nagu ka uue hoone püstitamisel, kaasneb detailplaneeringu nõue ja sihtotstarbe muutmine on võimalik üksnes detailplaneeringu alusel.

Seadus ei sätesta detailplaneeringu muutmise võimalust, mistõttu tuleb alati vajadusel kehtestada uus detailplaneering.

Ühe krundi puhul on võimalik rakendada detailplaneeringu menetluse lihtsustatud korda, kus avalikustamise asemel kooskõlastatakse kava naaberkruntide omanikega. Nii hoiab aega kokku juhul, kui naabrid on asjaga nõus.