• OMX Baltic0,06%307,93
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,73
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,59%10 376,41
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
  • OMX Baltic0,06%307,93
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,08%1 448,73
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,59%10 376,41
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,87
Eesti peab jäätmete taaskasutusmäära oluliselt tõstma. Praegu ladestame 95% Eestis tekitatud 397 000 tonnist olmejäätmetest. Võrdluseks: soomlased ladestavad 60% ja rootslased ainult 29% jäätmetest.
Jäätmekäitluse peamised viisid lisaks ladestamisele on taaskasutus, kompostimine ja põletamine. Eestis läheb taaskasutusse umbes 5% olmejäätmetest. Taaskasutusele rõhub nii uus jäätmeseadus kui ka uus pakendiseadus.
Parim lahendus on süsteemne jäätmekäitlus, millesse on haaratud tootja, tarbija ja jäätmekäitleja ning riik, kelle ülesandeks on motiveerida (loe: sundida) jäätmetekitajaid jäätmeid käitlema mitte ainult hinda, vaid ka keskkonda silmas pidades. Tasakaalupunkti leidmine on siin päris raske, sest majanduslik pool ja keskkonnahoid on jäätmekäitluses paraku pöördvõrdelises seoses.
Viimasel ajal on juttu olnud sellest, et Tallinna Prügilasse ei tooda piisavalt prügi. Sellel on väga selge põhjus ? jäätmekäitlejad püüavad vähendada ladestamist ja suurendada taaskasutamist ? seda nõuab seadus ja see väljendab hoolivat suhtumist keskkonda. Aasta tagasi tööd alustanud Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas on huvitav algatus. Segunenud olmejäätmete sorteerimise tulemusena suudab tehas suunata taaskasutusse umbes 20% toodud jäätmetest. See on kindlasti praegu vajalik, ometi on vaja minna veel samm edasi, või täpsemalt tagasi ehk jäätmetekitaja juurde, et hõlmatud oleks terve jäätmekäitlusahel.
Jäätmeid tuleb liigiti koguda, kuid seda saab teha ainult lõpptarbija. Kui jäätmed on kohe liigiti kogutud, saab nendest taaskasutusse suunata kuni 90%. Nii saame tõsta taaskasutatavate materjalide kogust ja hoiame kokku jäätmete käsitsi sorteerimise pealt. Peamine on aga võit kvaliteedis - muust sodist juba tekkekohas eraldatud taaskasutatavad materjalid jäävad piisavalt puhtaks, et nad ringlusse suunata.
Liigiti kogumise korral jagab lõpptarbija ise jäätmed vastavalt prügiliikidele (joogipakend, papp ja paber, biojäätmed) konteineritesse. Kindlasti tuleb tavaprügi hulgast eraldada ohtlikud jäätmed. Tulevik on seega jäätmekäitlus-keskuste päralt, mis spetsialiseeruvad liigiti kogutud jäätmete järelsorteerimisele ja töötlemisele.
Kui me seatud sihi suunas järjepidevalt liigume, elame peagi puhtamas Eestis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele