Krundiga tuleb tutvuda nii looduses kui ka paberitel

Ehitusala puhul tuleks püüda ette kujutada tulevase maja ja muude ehitiste paiknemist krundil, arvestades olemasolevat või tulevikus rajatavat kõrghaljastust. Kui naaberkrunt on veel hoonestamata, siis tasuks pilk heita ka selle kaardile, et saada aimu, kuidas võivad sellele tekkivad ehitised või haljastus mõjutada vaadet.

Paar aastat tagasi krundi ostnud BSC juhatuse liige Ants Sild peab oluliseks korralikust detailplaneeringust lähtuvat eramukooslust. ?Oluline on, et kõrvuti ei oleks piparkoogimaja ja funk,? toob ta näite. Samuti soovitab Sild tunda huvi planeeritava vastu laiemalt. ?Kiirel kinnisvaraarenduse ajal võib poole aasta pärast selguda, et vaikseimaks lubatud krunt osutub suure magistraali ääres asuvaks ja sellest käib mööda 500 inimest naaberasumist,? juhib ta tähelepanu.

Jälgida võiks ka pinnamoodi ? maapinna kõrgust kõrvalasuvate kinnistute ja teede suhtes. Kui piirkonna kommunikatsioonide ehitus pole veel lõppenud, siis peaks arvestama, et lõplik teepind võib olla märksa kõrgem kui olemasolev. Seega tasub arendajalt küsida rajatava tee lõplikku kõrgust, tulenevalt tee-ehitusprojektist, ning kui vahe on märkimisväärne, peab krundiomanik arvestama täiendavate väljaminekutega täitepinnasele.

Oluline on ka ehitusgeoloogiline info ? et poleks üllatust, kui krunti katvat pinnast on vaid ca 20 cm ja kommunikatsioonide või vundamendi rajamistööd tuleb teha paeses pinnases ja erimehhanismidega.

Krundi valikul peab tutvuma ka kommunikatsioonidega. ?Tähtsaim on elekter,? rõhutab Peep Sooman. ?Vee ja kanalisatsiooni saab tihtipeale individuaalselt lahendada.?

Kommunikatsioonidega liitumist pakutakse tavaliselt ka uuseramurajoonides. Siingi tuleks selgeks teha, mida pakutakse, kus kommunikatsioonid asuvad ja kuidas käib nendega ühinemine. Rajatud süsteemide, torustike jmt kohta saab infot rajatiste teostusjoonistelt ? eelkõige on see oluline silmaga nähtamatute kommunikatsioonide puhul, nagu maa-alune vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja keskküttetorustik, elektrikaablid jms. Silmaga nähtavad on elektri- ja sideliitumiskapid, veevarustuse maakraanid, kanalisatsioonikaevud. ?Selgeks tuleb teha kommunikatsiooni nn liitumispunkt ning milliseid kulutusi lisaks liitumistasule kannab krundi omanik tulevikus,? juhib Miilits tähelepanu. ?Sõltuvalt tehnilistest lahendustest või arendaja ja ostja kokkuleppest ei pruugi liitumine toimuda piiri vahetus läheduses.? Nii näiteks võib sideühenduse lahendus olla selline, et oma liitumiskapp ei ole igal krundil, vaid selliseid kappe on piirkonnas mitu ja iga kinnistu omanik peab arvestama lisakulutustega mitmekümnemeetrise kaabli soetamiseks ja paigaldamiseks.

Tarvi Miilits, Keila Loodeosa Arenduse OÜ: