Üha suurenev ostusurve veab kinnisvara hinnad üles

Sõltuvalt piirkonnast 10?15% vahemikku jäänud hinnatõus kergitas korterite hinnaindeksi esmakordselt rohkem kui 200 punkti tasemele ehk siis kahekordistas veidi enam kui kolm aastat tagasi arvutatud indeksi baastaseme.

Äärelinna korterite kiire hinnatõusu põhjused peituvad lähenevas liitumises ELiga ning sellega kaasnevas hinnatõusukartuses. Kuna mitmed analüütikud on prognoosinud suurema ostusurve ja seeläbi ka hinnatõusu saabumist kevadhooajal, püüdis suur osa ostjaskonnast turgu ennetada, mis viiski hinnad enneaegsele tõusule. Hinnatõus on siiski piirdunud vaid ülilikviidseks muutunud äärelinna korterituruga, süvendades veelgi ebaloomulikult tagasihoidlikku hinnavahet kesklinna elamispindadega.

Möödunud aastal ligi 2000 korterini paisunud uusehitusmahust võib täna rääkida juba kui iseseisvast kinnisvarasektorist. Kuigi alternatiivse variandina on ostjatel alati võimalus valida eluase vanema korterifondi hulgast, on paljudele ostjatele tegemist põhimõttelise otsusega liikuda uuele kvaliteeditasemele, mida saavad pakkuda vaid uuselamud. Valiku õigsust on tugevalt toetamas ka vanemate eluasemete hinnatase, mis erinevalt varasematel aastatel kalkuleeritud arvestuslikust maksumusest ületavad tänaseks ka reaalhindades odavamaid uusi korteriprojekte.