Ühistu üldkoosolek otsustab remondi

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Urmas Mardi võrdleb ühistut riigimudeliga, kus kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kes võtab vastu juhatuse ettevalmistatud ettepanekud. ?Juhatus peab suutma asja ette valmistada nii nagu riigi puhul valitsus,? tõdeb ta. Juhatus, kel tuleb teada maja seisukorda ja hinnata remondivajadust, peaks koostama vajalike tööde tegemiseks eelarve ning esitama selle üldkoosolekule. Kui üldkoosolek eelarve kinnitab, peab ühistu juhatus asuma üldkoosoleku otsust täitma. Juhul kui korteriühistus on loodud ka kolmas organ ? revisjonikomisjon ? siis tema ülesandeks on järelevalve juhatuse tegevuse üle.

Mustamäel asuva korteriühistu tegevjuht Ilme Trepp usub, et üldkoosolekul ei teki üldjuhul tõrkeid, kui juhatus on kodutöö korralikult ära teinud. ?Meie majas on 162 korterit, üheksakümne omanikud on pensionärid ja üldkoosolek andis juhatusele volituse võtta 3,6 mln krooni laenu,? räägib Trepp. Selleks korraldas juhatus majas kaks koosolekut. Esimese selgitamaks inimestele hoone seisukorda ja remondivajadust ning küsimaks luba edasiseks tegevuseks. Teine koosolek kutsuti kokku selleks, et laenuotsus kinnitada. Esimeseks koosolekuks oli tellitud ehitusekspertiis ja tehtud orienteeruvad hinnaküsimised. Teiseks koosolekuks tehti projekt, võeti mitmelt firmalt hinnapakkumised, tehti ehitusfirmade taustauuringud ning valiti välja eelistatuim ehitaja.

Kui remondiks kasutatakse pangalaenu, siis seaduslikke lisanüansse sellega ei kaasne. Sel juhul tuleb lähtuda pangapoolsetest tingimustest. Hansapanga korterelamu järelmaksu müügijuht Janis Pugri soovitab finantseerimisvajaduse tekkides ühistul kohe panka pöörduda, et leppida kokku esialgsed finatseerimistingimused ja saada konsultatsiooni. Seejärel leida ehitusekspert, kelle kaasabil remont korraldakse. Ühistu juhtkonna põhiülesandeks peab Pugri ühistu liikmete informeerimist ja üldkoosoleku ettevalmistamist. Oluline on ka põhjalik eeltöö ehitusfirma leidmisel, et tagatud oleks hea kvaliteet sobiva hinnaga.