Miks ettevõtte tippjuhid saavad aktsionäre petta?

Teiseks on arusaamatu, et kui ?võim kuulub rahvale?, siis kellele võim (loe: ettevõtted) ikkagi kuulub?

Kolmandaks tekitab suurettevõtete aktsionäride nõudlikkus tulemuste osas (loe: pidev aktsia hinna tõus) suurt pressingut ettevõttele ja selle juhtkonnale. See on põhjuseks, miks suurettevõtete juhtidel on hiigelpalgad ja -hüvitised, mis omakorda loovad eeldusi suurteks pettusteks.

Erinevad institutsioonid ja ärisüsteemid tervikuna ei tule hästi toime tänapäevase aktsiakapitalismiga. Kõige klassikalisem vastuolu on omaniku ja juhtkonna vahel, ehk kust leida juhtkonda, kes oleks sama hea kui omanik ise. Oma Enronid ja Parmalatid on ka meil Eestis olemas. Kuigi summad on palju väiksemad kui suurte rahvusvaheliste ettevõtete puhul, on probleem tihti sama ? omanik jääb tavaliselt palgaliste tegevjuhtide süü läbi oma varast ilma. Sõltumata sellest, kas põhjus on tegevjuhi saamatus või kuritegelikkus, on tulemuseks tühjad pihud.

Kust leida tarka ja ausat juhtkonda? Hea peremees tahab, et tema vara säiliks ja kasvaks. Vara säilimine ja kasvamine eeldab, et sellega käiakse ümber heaperemehelikult. Peremees ise käib oma varaga tavaliselt hästi ümber. Sulane aga alati mitte.

Kui asjad on väikesed, on peremees alati ninapidi juures. Kui aga tegemised kasvavad suuremaks, on vaja sulaseid, kes aitavad töö ära teha. Sulased peavad olema targad ja ausad ühekorraga.

See, et juhtkond on usaldusväärne täna, ei garanteeri, et ta on seda homme. Inimesed muutuvad. Keskkond muudab neid. Ühtesid rohkem, teisi vähem. Ebaausaks enamasti ei sünnita, vaid saadakse.

Tuleb kehtestada kindlad reeglid ja kontrollida järjepidevalt nende täitmist. Riigikaitse puhul kehtib põhimõte ? mida suurem on valmisolek kaitseks, seda väiksem on agressiooni oht. Mida suuremad on kulutused kaitsele, seda vähem läheb tema võimsust vaja. Kahjuks ei saa kõik töötada perefirmades, mistõttu tuleb ka suurettevõtete aktsionäride jaoks leida lahendused, mis töötavad. Ilma targa ja ausa juhtkonnata pole selleks lootustki.

Paradoksaalselt pole ilmselt paljudel omanikel suurettevõtetes aimu, mida nad siis ikkagi tegelikult omavad. Omanikule on tähtis ettevõtte väärtuse kasv. Tihti juhtub kahjuks nii, et sulasel on oma eesmärk ja see ei ole hoopiski peremehe vara väärtuse suurendamine. Finantskuritegude riski aitavad minimeerida põhjalikud protseduurireeglid ja süsteemne lähenemine ettevõtte eesmärkidele. Võitlus finantskuritegevuse vastu on eriti tähtis väikeaktsionäride ja võlausaldajate kaitseks.