Vinoteegid suunavad eestlase veinimaitset

Vinoteekide külastajaid on võimalik siiski natuke suunata, leiavad mõlemad vinoteegiomanikud. Näiteks Bordeaux? veinide juurest Hispaania veinide juurde, sest ka seal on häid ja maitseomadustelt sarnaseid veine. ?T?iili veinid on eestlase maitse kohased,? kinnitab Andre Peremees. T?iili jääb veinitootja riigina kaheksandale kohale, teadaolevalt on Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa esikolmikuks. T?iilist tuuakse Eestisse enamasti vaid Santiago ümbruses valmistatud veine. Caballero vinoteegist aga leiab ka T?iili äärealadel valminud veine.

Veinimaade kohta on käibel termin best buy ? parim ost; veini kätketud maitset on võrreldud hinnaga, mille eest see kätte saadi. Sellisteks best buy maadeks ongi T?iili ja Hispaania. ?Saada sarnast hinda ja kvaliteeti kätte näiteks Uus-Meremaa või Austraalia veinidest on üsna võimatu. Ka prantslaste käest mitte, sest kui juba üks Prantsuse vein on hea, siis osatakse selle eest ka hinda küsida,? teab Andre Peremees kindlalt.

Argentina on igati huvitav veinimaa, kuigi Argentina on põhjendamatult vähe tähelepanu pälvinud, olles tegelikult maailmas viies viinamarjaveinide tootjariik. Argentina veinitoodang on sortide mõttes küllaltki üksluine, 90% kogu istutatud viinamarjadest on Malbeck.

Viinamari on väga huvitava hingeeluga taim. Mida viletsam muld, seda paremat viinamarjasaaki on võimalik koguda. ?Selle näiteks on ka Prantsusmaa Bordeaux? veinide piirkond Graves, kus viinamarjad on pandud kasvama kruusakarjääri ja sealt saadakse tohutult häid saake. Või näiteks Tavelle, kus valmistatakse roosasid veine. Mulla asemel on seal lubjakivihunnik, kus kõik laiutaksid käsi, et mis me sellega pihta hakkame, aga viinamarjad kasvavad seal hästi,? kirjeldab paljudes viinamarjaistandustes ringi reisinud Andre Peremees.

Itaalia üks kuulsamaid veine on Chianti Sangiovese viinamarjast, kuigi Eesti maitse jaoks tundub see kole hapu. Itaalia on viimase viie aastaga väga palju tõstnud oma veinide tehnoloogia ja pudeldamise kvaliteeti. On aru saadud, et võib toota ka vähe. Mida vähem ühe põõsa kohta toodangut, seda kontsentreeritum on mahl ning seda kallimalt saab kvaliteetveini müüa.

Sitsiilias toodetakse portveinilaadseid veine, seal on hakatud kasvatama võimsaid ja tugevaid punaseid viinamarju. Tehakse imet selliste kohalike veinisortidega nagu Negroamaro ja Nero d?Avola. Siiski võtavad eestlased Itaalia veine väga ettevaatlikult vastu ja väga raske on neid müüa, leiavad mõlemad vinoteegiomanikud.

Ka Austraalia veinid on muutunud väga populaarseks, kuigi Eestisse toodavad veinid pärinevad kõik ühelt veinifirmalt. Austraaliale on eriti omane punane viinamari Shiraz, mis armastab väga sooja kliimat ning annab ?okolaadimaitselise magusa lõpuga, kuigi kuiva veini.

?Kui Uue Maailma veini hulgihind läheb juba üle 200 krooni, siis seda on praktiliselt võimatu müüa, aga kui sama juhtub Prantsuse veiniga, siis kõik leiavad, et asi on normaalne,? leiab kuus aastat vinoteeki pidanud August Alop.