Terviseedenduse eestvedajaks sobib tööandja

Konkreetne ettepanek on võrdlemisi lihtne tulumaksu ja erisoodustusmaksu korralduse täiendamine. Hetkel käsitletakse teemat kui 3000 krooni ulatuses tulumaksuvaba või ettevõtja puhul erisoodustusmaksust vabastatud kulude võimaldamist terviseedenduslikeks tegevusteks. Konkreetsete tegevuste loetelu ei ole kehtestatud ja eks see küsimus on samuti üks vaidluste koht. Mille poolest on metsas sörkjooksu tegev inimene halvem edendaja kui aeroobikakuninganna või miks profülaktiline tervisekontroll ei sobi terviseedendamiseks, kui südant koormav trenn jõusaalis selleks sobib? Peamine argument, miks tervise edendamisel tööandjale suuremad volitused pakkuda, on meetme ühtlasem ja laiem kättesaadavus. On paraku tõsiasi, et enamik palgatöötajaid ei saa ka parema tahtmise juures võimaldada oma tervise parendamiseks 3000 krooni kuus.

Paljudele peredele on suureks probleemiks katta kulutused ravimitele ja arstiabile. Samas on enamik tööandjaid huvitatud, et nende töötajad oleksid hea tervise juures, stabiilsed nii füüsiliselt kui vaimselt. Olen täiesti kindel, et enamik Eesti tööandjaid on valmis andma hea algatuse nimel ka oma panuse. Senine praktika on näidanud, et enamiku spordisaale on reserveerinud just tööandjad ehk esmane tava töötajate tervise eest hoolitsemisel on juba tekkinud. Siiani aga ei ole riik tööandjate algatust tunnustanud. Seetõttu on käimasolev arutelu kindlasti vajalik juba oma sõnumi poolest. Siiski on tööandjate kaudu tervise edendamisel ka omad puudused. Üheks suurimaks kahtluseks, mida nii mitmedki on avaldanud, on hirm soodustuse mittesihipärase kasutamise ees.

Miks peaks tegelema igakuise arvestusega, kui pakutud maksusoodustust saab kasutada ühekorraga suve- või talvepäevade korraldamiseks? 3000 krooni eest firmapeole striptiisitari palkamine ei tee aga kedagi tervemaks. Soovin anda selge sõnumi: tervise edendamine saab olla ainult pidev ja eesmärgipärane tegevus. Üksiksündmused, eriti kui tegemist on pigem meelelahutuslike - ja mis seal salata, tihti ka tervist rikkuvate sündmustega - nendele kriteeriumitele ei vasta.

Loodan, et alanud arutelu kujundab ühiskondlikku arvamust, kuidas tõhusamalt Eesti inimeste tervist hoida ja parendada. Tööandjate osa selles protsessis peab suurenema igal juhul, ka siis, kui konkreetsed ettepanekud maksuvabastuse osas lahenevad teisiti. Töötajate väärtustamine olukorras, kus me ei ela populatsiooni plahvatusliku kasvamise olukorras, on vajalik. Loodan, et arutelu saab aluseks asjalikule ja eesmärgipärasele koostööle riigi, tööandjate ja töötajate vahel, kuivõrd tervis on inimese kõige kallim vara.