Tärnid annaks kliendile teavet hotelli tasemest

Põhjamaad ja Baltimaad üritavad ses vallas koostööd teha. Hiljuti Vilniuses Skandinaavia tärniekspertide osavõtul toimunud Balti riikide hotelliliitude konverentsil otsustati jätkata ühist diskussiooni. Uue aasta algul on Balti riikide hotelliliidud kutsutud Stockholmi, et koos Gröönimaa, Taani, Rootsi, Norra ja Soome kolleegidega arutada ühise klassifikaatori teemat.

Umbes 60 klientidest Põhjamaades ja Balti mere regioonis tervikuna tuleb regioonist endast. Seetõttu võiks olla piirkonnal oma standard, mida riigid ühiselt aktsepteerivad ja mis on kohustuslik. Siis teab sise- ja lähiturist alati, mida ta saab siis, kui ta ööbib kahetärni hotellis, ja mida siis, kui ta ööbib neljatärni hotellis.

Euroopa ühtset standardit on nagu nii peaaegu võimatu luua, maailma omast rääkimata. Põhjus on selles, et näiteks Pariisi ja Londoni hotellide aastaringne täituvus läheneb 90-le, mistõttu nad ei peagi niipalju pingutama kui meie. Ja ei pingutagi. Pariisi ja Londoni kolmetärnihotell võib olla ikka üsna kole, eriti kui võrrelda neid Eesti, Läti või Leedu omadega. Põhjamaades, mis ei ole nii atraktiivsed kui soojad lõunamaad, on reeglina teenus ja toode paremad. Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale!

Kuigi Eesti hotellid märgistavad end üsna täpselt kahe- või viietärnihotellidena, on meie eripära see, et neljatärnihotellid konkureerivad sageli nädalalõppudel kahetärnihotellidega samade klientide pärast. Näiteks Helsingi äriklassi (neljatärni-)hotellid on nädala sees reeglina täis ja nädalavahetusel tühjad.

Klientidele meeldib olla paremas hotellis väiksema raha eest. Nelja- või viietärnihotellid teevad kõik selleks, et ka nädalavahetused täis müüa. Tallinnas võitlevad kõik hotellid talvistel nädalalõppudel selle eest, kes saab endale (paraku üsna hinnatundlikud) soome turistid. Hea hinnaga parem hotell tõstab kliendi enesehinnangut. Ka hotellides töötab hästi Stockmanni kaubamaja Hullude päevade fenomen.

Suur osa rahvusvahelisi kette on oma hotellid paigutanud teatud klassi, nt Radissoni hotellid on üle maailma 4+. Selleks, et teatud klassi hotelle ehitada, tuleb teha kindlas mahus investeeringuid, mis tingib ka hotellikettide üldise hinnakuvandi turul ? Ritz on ülikallis. Tõsi, kõige kallim tuba Pariisi Ritzis on ca 120 000 krooni öö, Aga odavaim on 9000 krooni. Ka Tallinnas on võimalik öö eest rohkem raha ära kulutada. Korralikku tärnisüsteemi vajavad enim vähearenenud turud ja eelkõige iseseisvad (kettidega mitteliitunud) hotellid, kelle puhul kliendid ei tea, mida oodata ? Londoni ja Pariisi minnes teab peaaegu kogu maailm. Tallinnasse, Riiga või Vilniusesse minnes, kui regionaalsest turust kaugemale vaadata, ei tea peaaegu keegi.

Vaatamata sellele, et rahvusvahelistel hotellikettidel on oma kvaliteedinõuded, on sageli uutele turgudele sisenemisel ka ketihotellidel oluline liituda riikide või regioonide tärnikorraga. Mida me teame nt Etioopia hotellidest? Aga ka seal on oma süsteem, kuidas neid hinnatakse. Kui on olemas kindel kohustuslik süsteem, olgu või riigipõhiselt, on hotellivalikult palju lihtsam teha.

Euroopa riikides on kasutusel nii kohustuslikud kui ka vabatahtlikud klassifitseerimise süsteemid. Põhjamaad koos Baltimaadega ajavad Taani eestvõtmisel kohustusliku tärnisüsteemi väljatöötamise asja. Kohustuslik tärnisüsteem ei ole hotelliettevõtjatele täiendavate piirangute seadmine, vaid kannab turu korrastamise ja tarbijale selge informatsiooni andmise eesmärki.