Saaremaa süvasadam tuleb valmis ehitada

Eestis on vajaka targast regionaalpoliitikast. Riigi rikkus on koondunud Tallinnasse ja selle lähiümbrusse ning isegi ülikoolilinnas Tartus on keskmised palgad oluliselt alla vabariigi keskmist, kõnelemata tööpuuduses vaevlevatest Kirde- ja Kagu-Eesti ning saarte elanikest. Tsentrist juhitud tark regionaalpoliitika kasutab alati ära kohaliku initsiatiivi ning Saaremaal on selleks süvasadama ehitus. Viimane ei taha aga kuidagi käivituda ning juba mitmendat aastat on sellele tehtud tõsiseid takistusi. Tõsi, kaugeltki mitte viimasel kohal pole saarlaste endi sisemised vastuolud, kuid need on ületatavad.

On arusaadav, et teiste Läänemeremaade laevakompaniid ei taha uue konkurendi ilmumist. Olin juunis Mustjala rahvamajas toimunud koosolekul, kus saalitäie kohalike elanike juuresolekul keskkonnamõjude hindajad tutvustasid saarlastele praeguseks kilbile jäänud Tamme sadamakoha plusse ja miinuseid. Enamik arutelul osalenuist, sealhulgas kõik kohalolnud saarlased, kiitsid spetsialistide töö heaks. Vastu hääletas vaid viis roheliste ja Eestimaa Looduse Fondi esindajat. Mustjala vallavanem Enno Kortel pole mandrimeeste ja roheliste siunamisega kitsi ja võrdleb neid värvi muutnud punastega, kes samuti meremehi omal ajal kõigiti takistasid.

Koosolekul said enam kui poolsada huvilist ülevaate keskkonnaspetsialistide tööst, mis puudutas erinevaid looduslikke mõjusid sadamale, laevaliiklusele ja piirkonnale tervikuna, sh taimestikule, loomastikule, linnustikule ja kalastikule ning seda ka võimaliku avariiohu korral. Arutelu all oli vastavus õigusaktidele ning kohalike elanike tahte arvestamine.