Linnusöögimajad Rootsi koduaedadesse

Eestis ennekuulmatuna tunduvad putukamajad on OÜ Aiasõber juhi Lembit Kaarna sõnul mõeldud lääneriikidesse, kus asutustihedus kümme korda suurem. ?Eestis on vaba loodust palju, meil pole vaja konnale maja panna,? räägib Kaarna. ?Läänes on aga elu nii kaugele jõudnud, et inimene läheb poodi ja küsib konnamaja.? Kas konn inimese ehitatud majas ka elada tahab, see pole teada, aga Rootsi kaupmehed tahavad täita kliendi soove ning konna- jms majad peavad sortimendis olema.

Konna-, putuka jms majade kõrval on Aiasõbra põhitoodang linnusöögimajad ja pesakastid, mida valmistatakse 1993. aastast. Idee linnumaju teha tekkis aasta varem, mil Lembit Kaarna tee ristus rootslasega, kes oma kodumaal pidas aianduskeskust ning tahtis eestlastega koostööd teha. ?1992. aastal, kui kroon oli värskelt tulnud, sai mudelitele pandud hind, mis tundus müstiline,? meenutab Kaarna. ?See hind on aga suuresti jäänud tänaseni, sest konkurendid ? näiteks poolakad ? teevad umbes sama hinnaga.?

Aiasõbras valmistatavad linnumajad tehakse suures osas käsitsi. Aasta ringi on firma palgal kaks töölist, põhiline töö tehakse aga suvel. ?Sooja ilmaga saab väljas töötada,? põhjendab Kaarna. ?Siis pole vaja pidada tootmishooneid, vaid piisab varjualusest.? Lisaks sellele, et tööprotsess on odav, saab Aiasõber Kaarna sõnul odavalt kätte ka materjali. Osa materjali, nagu oksad, halud, leiab metsa alt. Linnumajade katuseks sobib hästi roog, mis mõne talumaja katuselt maha võetud. Lauad on aga sageli sellised, mida saetööstused müüa ei saa, näiteks ussikäikude või sinega. ?Lindudele sobib, kui majadel on juures looduse lõhna,? sõnab Kaarna. ?Päris uut nad umbusaldavad.?