Hindade muutus jääb eeldatavalt 10 sisse

Liikluskindlustuse hindade muutus jääb eeldatavalt 10 piiresse.

Liikluskindlustuse seaduse muutmine ja sellest tulenevad võimalikud tariifimuutused on ikka palju kõneainet pakkunud. Kehtiva seaduse vastuvõtmisele, millega kaasnes 2001. a kindlustuskatte oluline laiendamine ja sisemaiste tariifide vabastamine, eelnesid kartused hindade liberaliseerimisega kaasneva hüppelise hinnatõusu kohta. Praktikas tõi uus seadus aga kaasa kindlustusandjate vahelise hinnakonkurentsi tekke ja hoopis tariifide languse. Nii langes 2000. a 3,66 kroonine keskmine kindlustuspäeva makse 2001. a 3,07 kroonini ja oli 2002. a 3,22 krooni. Täna pakub jälle kõneainet kevadelgi laineid löönud diskussioon liikluskindlustuse tariifi võimalikust tõusust seoses ELi nõuete inkorporeerimisega Eesti õiguskeskkonda.

Kuivõrd 1. maist kaob piirikontroll ELi maade ja Eesti vahel, peavad tulevikus ka siinsed sõidukid omama kindlustuskatet, mis ulatub üle terve ELi territooriumi. See toob paratamatult kaasa vahetegemise lõpetamise sisemaise kindlustuse ja rohelise kaardi vahel ning eeldatavalt kaasa hinnatõusu liikluskindlustuses. Rääkides selle võimalikest määradest on esitatud ohtralt prognoose, millest osa ulatub kuni kolmandikuni senisest sisemaisest tariifist. Praegu ei tugine tariifiprognooside tegemine mitte ainult liikluskindlustuse statistikale, vaid on pigem sarnane mitme muutujaga võrrandi lahendamisele, millest enamik muutujaid ei ole teada ning seetõttu ei anna ka adekvaatset tulemust. Nii ei ole meil täna näiteks teada inimeste reisimisvõimaluste kasvust tekkiv mõju piiriülesele liikumisele ning asjaolu, kas ELi laienemisega kaasneb ka uute kindlustusseltside sisenemine turule ja sellega kaasnev konkurentsi tihenemine. Samuti võib liikluskindlustuse seaduse muudatuste menetlemisel Riigikogu nii suurendada või ka vähendada kindlustuskatet, mis omakorda mõjutab tariifi. Sellest tulenevalt saab Liikluskindlustuse Fond lähtuda prognooside esitamisel ainult olemasolevast statistikast, mitte tundmatutest väärtustest.

Nii saab 2002. a liikluskindlustuse turu statistika alusel eeldada sõiduautode tariifi osas ainult kuni 9-list hindade muutumist. Võttes näiteks aluseks aastase poliisi keskmise riskikoefitsiendiga (0,6) liikleja suhtes, kes kasutab Järvamaal registreeritud 66 Kw võimsusega sõidukit, tooks see kaasa praegu keskmiselt 850 krooni maksvale poliisile 76,50 kroonise hinnalisa (vt hinnakalkulaator LKFi kodulehel). Mis aga puudutab põhilisi välisriikides kahjutekitajaid, busse ja veoautosid, siis nende osas võib hinnatõus ulatuda 20 ja enama protsendini. Fond on seisukohal, et sõiduautode osas ei too ELiga ühinemine kaasa üle 10-list hindade muutust.

Tuleviku ennustamine on aga üldjuhul tänamatu tegevus. Näiteks 2001.a. seaduse vastuvõtmisel kõige suuremat ehk kuni 40-list hinnatõusu ennustanud kindlustusandja on osutunud praegu kindlustusvõtjale üheks soodsamaks seltsiks ja müüb liikluskindlustust endiselt madalamal kui 2000.a. tasemel. Saatuse tahtel prognoosib tänagi just sama selts kõige suuremat hinnatõusu. Siit ka osundus vanarahvatarkusele, mille kohaselt ajalugu kordub.