Muutus rohujuure tasandil

Töötajate puhul pole kindel, et neid võitjate hulka võib liigitada. On alust arvata, et ühe kaubamärgi kommunikatsiooni ja turunduse juhtimine nõuab näiteks vähem inimressurssi kui senise nelja erineva puhul.

Analoogset muutuste protsessi kirjeldavas raamatus ?Juhtimine rohujuure tasandil? on Guy Browning öelnud: ?Suurte murrangute käigus lahkuvad kahte sorti inimesed: sinu parimad töötajad ja sinu parimad kliendid.? Seni on ET olnud heaks kasvulavaks teistele telekommunikatsiooniettevõtetele. ET asemel tahaksin kangesti loota, et tegemist pole olnud ärksamate inimeste lahkumisega, vaid nende minekuga, kelle silm ei säranud eesolevatele muudatustele mõeldes ning kes ei suutnud ühises muutuste vaimus koos ettevõttega hingata. Vastupidisel korral on Elionil raske, kui mitte võimatu, saada parima teenuse kvaliteedi ning parima teenindusega telekommunikatsiooni- ja IT-ettevõtteks Eestis.

Olles osalenud erinevates kaubamärgi vahetamise protsessides, võin väita, et tõenäoliselt võidavad seekordki enim reklaamibürood, Hallo kaupluste disainerid ja uue mööbli tarnijad. Üle 30 kaupluse uuesti sisustamine maksab umbes 30 000?50 000 kr kaupluse kohta, see teeb kokku juba 11,5 mln krooni. Kusjuures Hallo kaupluste praegune modernne heleroheline mööbel on vaid paar aastat vana.

Lisaks võidavad kindlasti valguskastide tegijad, kes saavad olemasolevad kastid asendada uutega. Kui uus logo on vähegi erikujuline ega mahu tavalisse neljakandilisse kasti, siis on kulu kindlasti vähemalt 10 000?20 000 kr kasti kohta. Valguskaste on vähemalt üks iga kaupluse kohta.

Suur tööpõld ootab ka maalreid. Erikujuliste valguskastide vahetusest tingituna saavad nad värvida kastide alt ilmunud pleekimata laike maja seinaga ühte värvi ning kui see hästi ei õnnestu, siis terveid seinu, nõudlikuma rendileandja puhul isegi terveid maju.

Võitjate hulgas on ka kleepimisfirmad, kes saavad eemaldada olemasolevaid kleepse ja paigaldada uusi ning teha selle protsessi käigus mitu ringi Eestile peale. Tõenäoliselt saab suure tellimuse ka mõni ärikingitustega tegelev firma, kellelt tellitakse Elioni nimega nänni nii oma töötajatele, keda on ca 1400, kui ka klientidele.

Kui vaadelda kaupluste sisustuse muutmise protsessi, siis on kliendid kindlasti selles kaotajad. Mis aga kompenseeriks neile ebamugavuse? Kui suurendatakse kontaktkeskuse töötajate arvu, jätkatakse veebipõhise e-teeninduse arendust ning lihtsustatakse tooteportfelli, siis tundub, et nende tegevustega oleks saanud klienditeeninduse kvaliteeti pisitasa parandada ka edaspidi, ilma kaupluste mööblit vahetamata.

Kahjuks pole senini räägitud midagi sellest, kui palju plaanitakse investeerida praeguste Hallo kaupluste müüjate ja klienditeenindajate professionaalsuse suurendamisse, kuidas muudetakse kauplustes toimuvat nii, et iga sisseastuja tunneb end oodatud külalisena, kui palju panustatakse meeskonnatöö vms koolitustesse, kuidas viiakse otsustustasandeid veel allapoole, andes kaupluste, teeninduste ja kontaktkeskuste töötajatele võimalikult palju voli otsuste tegemiseks konkreetses teenindussituatsioonis. Sildivahetusele kuluvate miljonite asemel saaks ju oluliselt panustada töötajate arendamisse.