Mõistmatud abiministrid

Igasugune juhtimine eeldab selgust ? kes, kus ja mida tegema peab ning kuidas selle eest vastutab. Riigijuhtimine eeldab lisaks efektiivsusele ja selgusele ka poliitilist vastutust.

Põhiliselt suurima koalitsioonipartneri Res Publica eestvõttel on valitsus asunud enda arvates seda vastutust suurendama ja enam selgust tooma abiministrite koha loomisega nendes ministeeriumides, kus minister seda vajalikuks peab. Siiani on sellisest vajadusest teada andnud viis ministrit. Nii ajakirjanikele kui valdavale osale valijatest on asi jäänud arusaamatuks, sest ei peaminister kaamerate ees ega justiitsminister Riigikogu saalis pole andnud abiministri asjus mõistusele vastuvõetavaid seletusi. Ja pole midagi imestada, sest asja, mida ei ole võimalik seletada, ei saagi seletada. Ole sa mis minister tahes.

Kui abiministri töö sisust lähtuda, oleks justkui tegu ministri poliitilise nõunikuga. Selle vahega, et erinevalt ministri nõunikust, kelle töölevõtjaks on minister ise, nimetab abiministri ametisse peaminister. Ministri poliitilised nõunikud tekkisid meie riigijuhtimise praktikasse 1999. a ja leidsid nii avalikkuse kui tolleaegse vastasrinna poolt mõistmist ning võimuliidu muutumisel kasutamist. Ministri side valijate, erakonna ja parlamendifraktsioonidega paranes. Ajakirjanikud leidsid kiiresti ka tabava nimetuse ? ?juhe?. Kaasmõõdukas Katrin Saks, kes ka ise ajakirjanike kuulsusrikkast perest pärit, tituleeris peaministri poolt nimetatava abiministri ?kaabliks? ja seda põhjendatult.