Milline riiklik ettevõtluse tugisüsteem on efektiivne

Selles mõttes on täiesti tüüpiline ettevõtjate reaktsioon, et riigi toetus on tegelikult sümboolne, ja pahandati, et ekspordi arenguplaaniks saadud toetusrahad tuleb hiljem riigile tagasi maksta. Kahjuks jäi ÄP reporteril küsimata, kas samad ettevõtjad oleks valmis maksma kõrgemat tulu- või käibemaksu, et riiklikke toetusprogramme paremini rahastada. Kas Eesti oludes näiteks 20 ettevõtjate toetamine riikliku tugistruktuuri kaudu oleks eesmärk, mida üldsus õigeks peaks? Ma kahtlen selles.

Seepärast oleks õigem ülesande püstitus ringi sõnastada ning keskenduda sellele, kuidas väheseid toetusressursse kõige otstarbekamalt kasutada. Toon esile asjaolu, et riigid suunavad oma toetusmeetmed valdkondadele, mille toetamine lisab ühiskonnale heaolu ning mille puhul ainuüksi turujõududest ei piisa. Nt uute ettevõtete loomise soodustamine nõuande ja kapitali kättesaadavusega. Euroopas surevad keskmiselt pooled loodud uutest ettevõtetest 5 a jooksul, seega on ettevõtlusega alustamine suure riskiga. Uute ettevõtetega kaasnevad uued töökohad, täiendav maksutulu ning ekspordi kasv. Asjatundmatu on arvata, nagu oleks riikliku tugisüsteemi eesmärk konkreetse ettevõtja kulude vähendamine, edukale tegevusele pealemaksmine vms.

Teise näite tooks KredExi tegevusvaldkonnast. Laenu võtmiseks vajaliku tagatisvara puudumine ja lühikese tegevusajaloo tõttu kõrgem krediidirisk on asjaolud, mis takistavad muidu igati arenguvõimelisel ettevõttel kapitalile ligipääsu. Riigi huvides on kapitali kättesaadavuse parandamine. Kahe tegutsemisaasta jooksul on tänu Kred-Exi käendusele väike- ja keskettevõtjad saanud üle 650 mln kr täiendavat laenu, mille abil kavandati ligi 1100 töökoha loomist. Riigi poolt anti selleks Kred-Exile 78 mln krooni: riigi investeering on ettevõtjatele kaheksa korda laenukapitali võimendanud.

Aastal 2000 alustatud ja 2001 juriidiliselt lõpuni viidud sihtasutuste ühendamine ja reformimine seadis eesmärgiks luua tugev, avatud ja efektiivne ettevõtluse tugistruktuur. Varem tegutsenud seitsme sihtasutuse kohta arvati, et tulenevalt oma väiksusest ei suuda nad vajalikku infot ettevõtjateni viia, halduskulud on suhteliselt kõrged ning läbirääkimisjõud oluliste turuosaliste, nagu nt pankadega, madal. KredEx ühendas 2001 veebruaris endaga kolm varem tegutsenud sihtasutust. Kaks tegutsemisaastat ühise katuse all on seljataga ja võib teha esimesi võrdlusi reformist.

Aasta 2000 näitajad koondavad Sihtasutuse Eesti Eluase, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse ja Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse tulemused, 2001 ja 2002 on KredExi näitajad. Et KredEx haldab ületulnud laenuportfelli, aga uusi laene enam ei anna, siis on laenuportfell vähenenud. Väljastatud garantiide arvel aga on kahe reformijärgse aastaga hallatava portfelli maht kolmekordistunud. Riik KredExile täiendavaid ressursse eraldanud ei ole ning seega sama kapitali arvel on nüüd toetusmeetmed kolm korda laiema ulatusega. Et KredEx kunagi ei taga laenu täies mahus, on tegelik ettevõtlusse ja elamumajandusse suunatud täiendav laenuressurss veelgi suurem.

Tugiprogrammide hindamiseks peaks kasutama vähemalt kahe tasandi mõõdikuid: üldisi, riikliku tasandi omi, ja toetust osutava asutuse. Esimesse rühma kuuluksid näitajad, mille abil hinnata toetusmeetmete mõju majanduse ja heaolu kasvule, nagu loodud töökohtade arv, uute ettevõtete arv ja jätkusuutlikkus, toetust saanud ettevõtete käibe kasv, ekspordi kasv, eluasememeetmete puhul ka näiteks oma kodu soetanud noorte perede arv või renoveeritud kortermajade hulk.

Teise rühma mõõdikud aitaksid hinnata sihtasutuse töö kvaliteeti. Sellesse kuuluksid kulude efektiivsusnäitajate kõrval ka sihtgruppide meetmest informeeritus ja toetust saanute rahulolu peegeldavad näitajad.

Teistele eeskujuks on seejuures Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes mõned kuud tagasi avalikustas oma strateegia koos mõõdikute süsteemiga. KredExi strateegia valmib käesoleva aasta septembriks. Seniks aga võime tõdeda, et EMORi uuringust selgub, et tervelt 78 küsitletud ettevõtjatest oli ettevõtluse toetusmeetmetest vähemalt üht-teist kuulnud. Teatud ettevaatusega võiks seda ?4? vääriliseks hinnata?