Kortermajad on veel pikka aega peamine eluasemevorm

Riigi valitsemise tööjaotuses on elamumajanduse küsimused kohalike omavalitsuste vastutuses. Paljud kohalikud omavalitsused on probleemi tõsidusest aru saanud ning astuvad samme kortermajade renoveerimistööde toetamiseks, korteriühistute loomisele kaasaaitamiseks ning kommunaalelamufondi loomiseks. Tallinn näiteks kompenseerib korteriühistutele osa laenuintresse.

Riigi roll elamumajandusvaldkonnas on tagada eluaseme valiku võimalus kõigile Eesti elanikele, nii et igaühel oleks iseseisvalt võimalik oma kodu rajada vastavalt soovidele ja sissetulekutele. Selleks on valitsuse kinnitatud lähiaastate elamumajanduskavas seatud olemasoleva elamufondi säilimise tagamine esimeseks prioriteediks eluasemevormide mitmekesisuse suurendamise ja eluaseme finantseerimisvõimaluste parandamise kõrval. Riiklikke eluaseme toetusmeetmeid viib ellu sihtasutus KredEx.

Kortermajade renoveerimiseks pakub KredEx kahte toetust: esiteks, elamu tehnilise ekspertiisi teostamise kulude osalist kompenseerimist ning teiseks, elamu kande- ja piirdekonstruktsioonide ning elektrisüsteemide renoveerimiskulude kompenseerimist. Ekspertiisiaktist tasub KredEx kuni 50, aga mitte üle 4000 krooni.

Renoveerimiskulude toetus on 10. Toetuste alla käivad enne 1990. aastat valminud majad, kus on vähemalt 3 korterit. Kande- ja piirdekonstruktsioonid on näiteks vundament, katus, rõdud, aga ei ole kütte- või veetorustik.

Toetuste taotlusi saab esitada kohalike omavalitsuste kaudu, kes kontrollivad sihtrühma kuuluvust ning vajalike paberite olemasolu ning edastavad taotlused KredExile.

Hinnanguliselt jätkub riigi poolt KredExile eraldatud ressursist 300?400 kortermaja toetamiseks. Taotluste vastuvõtt on avatud alates 1. maist sellest aastast.