Kaugtöö teeb töötajad arvutiga sõbraks

Reklaamifirma Tank otsustas mõni aeg tagasi uuendada serverisüsteemi ja osta tarkvara, mis võimaldaks töötada kaugtöö vormis. ?Kaugtöö on oluline väga intensiivselt töötavatele ja palju reisivatele inimestele ? reklaamibüroo on mõlemat,? põhjendab Tanki juht Joel Volkov uue töökorralduse juurutamise vajadust. ?Projektijuhtide ja strateegide puhul on sama e-postisüsteemi ja interneti kasutamine vajalik, sest mitme account?i süsteem muudab asjad segaseks ning jätab tegijatest ebaselge mulje.?

Et tehtud investeering ka efektiivset kasutust leiaks, tuli pea 20-liikmeline meeskond välja koolitada. ?Seadmete kasutamine ja sätete määramine on väga keeruline tegevus ? ilma koolituseta hakkama ei saa, kuigi paljud proovivad,? arvab Volkov.

Ka Tanki juhtkond kaalus nii iseõppimise moodust oma IT-spetsialisti toel kui ka ametlikku koolitust arvutifirmast. Otsustati viimase kasuks. ?Koolitusega kasvab organisatsiooni efektiivsus oma ressursside kasutamisel,? on Volkov veendunud. ?Tank tundis seda omal nahal ? need, kes läbisid koolituse, hakkasid uuel moel tööle, kasutades kalendreid, task?e jms, mis mõistliku kasutamise puhul hõlbustavad oma aja planeerimist. Need, keda ei koolitatud või kes ei saanud aru, jätkasid vanal moel ning jäid nii-öelda kaotajaks.?

Madli-Liis Parts, Äripäeva rubriigitoimetuse juht

Kui Äripäeva rubriigitoimetus läks üle kaugtööle, siis esmase IT-alase koolituse saime oma koostööpartneritelt Datelist, kellelt ostsime arvutid. Enne seda kaardistasime põhjalikult oma vajadused. Esimeses järgus õppisime tundma sülearvuteid. Partnerid valisid väga õige lähenemise: varusime piisavalt aega ning igaüks sai personaalset konsultatsiooni. Kuna olime konsultatsioonide ajal kõik koos, siis kuulsime ka seda, mida teistele räägiti. Meil oli ka kokkulepe, et esimesel paaril kuul olid Dateli inimesed meie jaoks kogu aeg olemas, et saaksime nende poole pöörduda niipea, kui mure tekib.

Outlooki ja suhtlustarkvara saime selgeks oma maja jõududega. Abiks oli eestikeelne Outlooki õpik. Kuna olime tol ajal arvutitundmises väga erineval tasemel, oleks väljastpoolt Äripäeva tulnud koolitajal meiega päris raske olnud. Nüüd aga aitasid meid äripäevlased, kes Outlooki ja suhtlustarkvara hästi tundsid. Õppimine läks valutult, oli päris palju õhinat ja rõõmu sellest, kui suutsime midagi uut koos ära teha.

Kui osakonda tuleb uus töötaja, siis saab ta omale tugiisiku, samuti on tal sisseelamisprogramm, kus on kirjas, millised arvutialased oskused peab uus töötaja omandama. Tugiisiku ja raamatute abiga on tänaseni sisseelamine valutult kulgenud. Kui uuel töötajal mingi tegevus ei õnnestu, on alati läheduses keegi, kes märkab abi pakkuda. Tänu kolleegidele omandavad uued inimesed arvutialased oskused väga kiiresti.

Rubriigitoimetuse liikmed tunnevad hästi Outlooki, erinevaid suhtlustarkvarasid, GPRSi võimalusi. Samuti pole neil probleeme arvutiside tekitamisel toimetusega ükskõik kust maailma nurgast.

Uute arvutioskuste lihvimisel sai Äripäevas määravaks üldine positiivne ja abivalmis õhkkond, milles testisime ja mängisime koos läbi erinevaid variante. Ei tekkinud õpetaja-õpilase suhet, vaid nutikamad õpetasid algajaid, teadmised omandati reaalsete kogemuste käigus.

Angela Mihklimäe, Äripäeva IT-osakonna juht

Kui Äripäeva töötajad hakkasid kasutama koduseid töökohti, siis oli meil kokkulepe, et kodused arvutiprobleemid lahendavad nad ise ning IT-osakonna töötajad neil kodudes käima ei hakka. Kui mingisugused probleemid sülearvutitega tekivad, siis toovad nad arvutid kontorisse.

Nüüdseks on ilmnenud, et lap-top?i kasutajad on hakanud arvutitest rohkem teadma. Kui ei ole kedagi võtta, keda varrukat pidi kohale lohistada, ei jää ju muud üle, kui asjad endale ise selgeks teha. Ilmselt läheb rohkem aega, aga vajalik saadakse selgeks.

Hea on see, et toimetuse sees on ajakirjanikel n-ö oma nõustaja, kes arvutist rohkem teab. Seega proovitakse probleemid esmalt omavahel lahendada.