Liivarand kergitab piirkonna hindu

Väiksema ja väga hea asukoha ning rannajoonega maa ruutmeetri hind on olnud Neeme, Kaberneeme, Haapse, Salmistu piirkonnas 100?200 kr/m². Üks piirkonna suurimaid arendusprojekte on Neeme asulasse jääv 39 krundiga Kadakaranna elurajoon. Sealsete kruntide pakkumishinnad on hetkel 300 000?1 300 000 krooni (suurused 2148?6500 m2, 120?200 kr/m2).

Vanemate suvilate hinnad jäävad 200 000?500 000 krooni vahemikku, uuemad palkmajad ja elamud maksavad 600 000?1 500 000 krooni, olenevalt projektlahendusest ja asukohast.

Suvilaturg on erinevalt majade ja korterite turust hooajaline, enamik ostu-müügitehinguid tehakse kevadel ja suvel. Talvel seevastu on tehingute arv minimaalne. Tavaliselt ostetakse suvila selleks, et see ehitada ümber, nii et seal saaks elada aasta läbi.

Kohaliku elanikkonna kõrval on ostjate hulgas palju välismaalasi, keda ahvatleb mereäärse maa suhteline odavus ja hilisema hinnatõusu lootus. Mereäärsete ehitiste hinda piirkonnas tõstab oluliselt paiknemine kaldaribal, kuna vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele kehtib rannal uutele ehitistele ehituskeeluvöönd, mille laius tavalisest veepiirist on olenevalt asukohast 50, 100 või 200 meetrit.

Eri Kinnisvara prognoosib aastases perspektiivis jätkuvat mereäärsete maatükkide ja suvilate hinna tõusu kuni 15. Hinnatõusu peamiseks põhjustajaks on sissetulekute suurenemine ja jõukama elanikkonna elama asumine linna lähedusse. Oluline roll on siin mereäärsete kruntide piiratud pakkumisel. Peamiseks suvila ostmise eesmärgiks jääb endiselt selle ümberehitamine aastaringseks elamiseks.

Herkki Suurman, Rime Kinnisvara hindamisgrupi juht

Tõepoolest, mereäärsete kruntide arv on piiratud ja see on selliste kruntide hinnad viinud kõrgele. Ennekõike on kliendid huvitatud privaatsusest ja seda leidub Kaberneeme, Salmistu ja Neeme ümbruses tõesti rohkem kui teistes suundades. Peterburi suund on lihtsalt kiiremini läbitav kui näiteks Laulasmaa suund. Privaatsuse eest ollakse nõus ka edaspidi maksma. Möödas on ajad, kus suvila osteti ainult suvitamise eesmärgil. Minu arusaamist mööda sõltuvad traditsiooniliste suvilate hinnad paljuski korterite hindadest. Korterite hinna tõusuga kerkivad ka suvilate hinnad. Valdavalt on suvila ostja inimene, kes müüb oma korteri ja laenab pangast vajamineva remondiraha. Paraku tuleb öelda, et praktikas on suvilast korralikku maja praktiliselt võimatu ehitada ja seetõttu on tehtavad ümberehitused suhteliselt riskantsed, eriti ajal, kui uus elamu on võimalik hankida peaaegu sama investeeringu eest. Pealegi on suvilate juurde kuuluvad krundid valdavalt liiga väikesed, et saavutada soovitud privaatsust. Seda riskifaktorit on aga ostjale raske selgeks teha.