Ühistud saavad tagastamatut laenu

Teisisõnu tähendab see, et näiteks miljonilise remondi puhul läheb see ühistule maksma 900 000 krooni.

Korterelamute rekonstrueerimistoetus aitab korteri- ja elamuühistutel või korteriomanike ühisustel renoveerida enne 1990. aastat ehitatud kortermaju. Toetus kehtib korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimise ja ennistamisega seotud remonditöödele ning elektrisüsteemi välja vahetamisele. Oluline on, et renoveerimistöödega tagataks elamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, mis on vältimatuks eeltingimuseks edasiste investeeringute (nt sanitaarremondi) tegemisele. Sellise toetusliigi alla kuulub näiteks katuse vahetamine, vundamendi toestamine, maja kandeseinte ja vahelagede remont jne. Toetus ei kehti trepikodade viimistlemisele või soojus- ja veesüsteemi välja vahetamisele.

Rekonstrueerimistoetus katab 10 ehitustööde maksumusest. 2003. aastaks on riik korterelamu rekonstrueerimistoetuse väljastamiseks eraldanud 15 miljonit krooni.

Kas KredExi pakutav uus rekonstrueerimistoetus võiks ühistute ja ühisuste majade korda tegemist hoogustada?

Kindlasti. Ühistutel/ühisustel ongi vaja väikest tuge kas riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Hea näide on siinkohal Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Korteriühistute Liidu koostööprojekt, kus eelmisel aastal linn eraldas ühistute intressitoetuseks raha nii, et ühistu sai renoveerimislaenu 6,3 ? 7,3 intressiga. Nii said 85 maja kokku ligi 45 miljonit laenu. Keskmine laenusumma oli 500 000 krooni ühistu kohta. See projekt oli hea näide sellest kuidas väikese toe abil on võimalik väga paljude inimeste elukvaliteeti tõsta.

Ka pankade laenutooted on juba päris soodsad, ühistutelt tagatist ei nõuta.

Üheks ühistute laenude toetajaks on ka 2003. aastal Tallinn, kes pakub jätkuvalt ühistutele intressitoetust. Tagastamatut abi aga on võimalik saada vaid läbi KredExi.

Kas kümneprotsendine tagastamatu abi on ühistule suur tugi?

Igasugune tugi on teretulnud. Usume, et see on alles sissejuhatus pikaajalisele riigipoolsele toetusele korterelamute renoveerimiseks.

Nimelt on sel aastal ühistutele eraldatud 15 miljoni eest võimalik korda teha ca 3,5 Eesti korterelamufondist. See väide põhineb kogemusel projektist Tallinna linnaga - nimelt oli seal keskmiseks laenusummaks ühistu kohta 500 000 krooni.

Võttes arvesse, et Eesti keskmine võib olla Tallinna omast väiksem , ca 300 000, näitab lihtne arvestus, et käesoleval aastal saame riigi abil 3,5 korterelamutest. Kindlasti tuleks järgnevatel aastatel riigipoolset toetust suurendada, et ikka kasvavas tempos korterelamuid renoveerida. Või nagu ütles üks korteriühistu esimees Mustamäelt, kes võttis 4 miljonit laenu : "Raha läheb iga päevaga odavamaks ja töö kallimaks". Samuti on riigipoolne toetus vältimatu maapiirkondades, kus korterite väärtus on väike ning laenu seetõttu raskem võtta.