Tarkvara ostmisel arvestage maksudega

Sõltuvalt eeltoodud liigitusest, aga ka sellest, millised õigused sellise tarkvara soetamisega kaasnevad, on ka tasu klassifikatsioon ja maksumõju erinevad.

Tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 16 lg2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest.

Lähtudes eeltoodud TMS paragrahvist, on lühidalt öeldes tulumaksuga maksustatav tasu autoriõiguse kasutada andmise või kasutamise õiguse võõrandamise eest. Kuivõrd autori isiklikud õigused ei ole üleantavad, saavad litsentsitasu objektiks olla vaid autori varalised õigused. Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoril õigus lubada ja keelata oma teosega ümberkäimist (vt tabelit). Seega juhul, kui autor koos tarkvaraga loobub või annab kasutada mõnda tabelis loetletud varalistest õigustest, on makstav tasu käsitletav litsentsitasuna ning ka vastavalt maksustatav.

TMS §41 ja 42 kohaselt peetakse tulumaks kinni mitteresidendile (15) või residendist füüsilisele isikule (26) makstavatelt litsentsitasudelt. Kuna praktikas soetatakse harva tarkvara füüsiliselt isikult, tuleb allpool detailsemalt käsitlemisele litsentsitasu maksmine mitteresidendile.

Kui Eesti on sõlminud tasu saaja riigiga topeltmaksustamise vältimise lepingu, tuleb litsentsitasude maksustamisel kohaldada konkreetset lepingut, mitte siseriiklikku seadust (TMS ning muud õigusaktid), juhul kui leping sätestab tasu maksustamisele soodsamad reeglid. Riikidevahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud võimaldavad rakendamisel teatud tingimustel vähendada mitteresidentidele tarkvara eest makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu 10-ni (lepingus Leeduga isegi 0-ni). Samas on oluline määratleda litsentsitasu mõiste topeltmaksustamise vältimise lepingu mõistes, mis ei ole täpselt võrreldav Eesti siseriikliku käsitlusega.

Milline siis on see mitteresidendile makstav litsentsitasu, kust tuleb tulumaksu kinni pidada? Erinevate tarkvara eest makstavate tasude klassifitseerimist litsentsitasudeks täpsustavad ning selgitusi annavad OECD topeltmaksustamise vältimise lepingute aluseks oleva Mudellepingu artikli 12 kommentaaride punktid 12-17.

Näiteks Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu Artikli 12 kohaselt tähistab mõiste "rojaltid" igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

Üldpõhimõtte kohaselt loetakse reeglina tarkvara kasutamise eest makstavad tasud ärikasumiks (inglise keeles business profit), millelt ei peaks tulumaksu kinni pidama. Näiteks on toodud juhud, kui tasu makstakse osalise või täieliku autoriõiguse saamise eest tarkvara kasutamiseks, kui tarkvara kasutatakse isiklikuks otstarbeks või omandaja majandustegevuses.