Pankade konkurents võib laenuintresse tänavu veelgi alandada

Laenude kasv Eestis oli eelmisel aastal kiire, kui pidada silmas majanduse tasakaalu. Kiire majanduskasv baseerus sisemajanduse nõudlusel ja majanduskasvu numbri all peitus oluline maksebilansi halvenemine, oluliselt tänu väga kiirele laenukasvule.

Maksebilansi kapitali- ja finantskontol oli eelmisel aastal selgelt näha finantseerimiskvaliteedi langus. Nii nagu varem oodatud, kukkus eelmisel aastal Eestisse tehtavate otseste välisinvesteeringute maht (FDI), kuid langus oli selgelt suurem oodatust.

Pikaajaliste otseinvesteeringute asemel suurenes lühiajaliste ja võlga tekitavate investeeringute sissevool riiki. Oluliselt olid selle arengu taga Eesti pangad, kes kaasasid võõrvahendeid laenude väljaandmiseks Eestis.

Alanevad intressimäärad ja pankade agressiivsem laenupakkumine muutsid eelmisel aastal laenamise Eestis enneolematult soodsaks, mis viis väga kiire laenukasvuni. Laenude kiire kasv omakorda paisutas kiirelt tarbimist, mis kasvatas mullu hoogsalt Eesti jooksevkonto defitsiiti.

On oluline märkida, et 12 protsendini ulatuv jooksevkonto defitsiit ei ole Eesti oludes ja eelmisel aastal nähtud investeeringumustri juures (peamiselt võlga tekitava kapitali sissevool) kahtlemata tervislik ja saab eksisteerida ainult väga lühikest aega. Seepärast ootame, et käesoleval aastal jääb laenukasv Eestis pigem 10 protsendi piirimaile, kui ületab seda. 15 protsenti on praeguse majandusseisu juures juba selline kasvunumber, mis vajaks olulisemat (administratiivset) sekkumist. Selline on meie nägemus tänaste arengute valguses.

Olukord muutuks leebemaks ja laenukasv võiks hakata jälle suurenema kahekohalise kasvunumbri võrra, kui toimub oluline välisnõudluse taastumine ja Eesti ettevõtete normaaleksport kasvaks stabiilselt samuti kahekohalistes numbrites.

Täna-homme sellist stabiilsust ei paista. Laenuintresside käitumise Eestis määravad sel aastal jätkuvalt Euroopa Keskpank ning pankade tihenenud konkurents Eestis.

Euroopa suuremad majandused elavad üle raskeid aegu, seejuures eurotsoonile mõjuvad veelgi koormavamalt tugevnev euro, kerkiv naftahind ning ebakindlus (Iraak).

Lähituleviku väljavaadete tõttu ootavad turud sel kevadel umbkaudu 50 baaspunkti (bps) suurust intressikärbet Euroopa Keskpanga poolt (seda toetab praegu euribori liikumine). Seejuures osade vaatlejate hinnangul ei ole välistatud ka 75 bps suurune intressikärbe.

Uut intressitõusu ei ole oodata enne järgmise aasta algust. Korrelatsioonis euro intressimäärade liikumisega liiguvad ka laenuintressid Eestis ja vastavalt toodud seisukohaga võib tänavu survet intressimääradele veelgi süvendada pankade jätkuvalt tugev konkurents laenude väljastamises.