Majandus 1993 ? esimene täisaasta oma rahaga

1993. aastat võib Eesti majanduses pidada üheks olulisemaks ?sisemise korrastumise? aastaks. Poliitiline iseseisvus ja sõltumatus olid saavutatud ning nüüd oli vaja looma hakata selgemat raamistikku, mis kinnistaks turumajanduse põhimõtted ja aitaks riigi välja kümnendi alguse majanduslangusest. Aasta märksõnadeks võib pidada: 1) inflatsioonitempo kontrolli alla saamist, 2) erastamisprotsessi hoogustumist, ning 3) pangandusmaastiku reformimist.

Kui taasiseseisvusperioodi alguses maadles Eesti majandus hüperinflatsiooniga, siis 1993. aastal õnnestus hindade kasvu vähendada enam kui kümnekordselt (89,9ni). See näitas, et läbiviidud rahareform ja selle põhimõtted osutusid õigeteks. Nominaalse valuutakursi sidumine Saksa margaga (kursiga 1:8) valuutakomitee tingimustel võimaldas väikesele ja üha avatumaks muutuvale majandusele importida välismaist hinnastabiilsust. Suuresti seetõttu jätkus Eestis järgnevatel aastatel hinnakasvu aeglustumine ning tänaseks on aastane inflatsioon langenud juba alla 4, olles üsna lähedane arenenud tööstusriikide vastavale näitajale (vt joonis).

Kuigi äsjane rahareform ja tasakaalus riigieelarve põhimõtete juurutamine tagasid majanduse esmase stabiliseerumise, jätkus veel majanduse lisandväärtuse vähenemine. Selle trendi muutmiseks astuti 1993. aastal mitmeid samme majanduse pakkumispoole ümberkorraldamiseks. Erastamisprotsessi märgatava hoogustumisega ning seadusandluse ulatusliku uuendamisega loodi alus majanduse struktuuri ja tootmise kohandumiseks muutunud keskkonnale. Eesti taasiseseisvumise järgses teises erastamisvoorus pandi müüki 52 ettevõtet (näiteks Viru Hotell, Klementi jpt.) ning asutatud erastamisagentuur jäi erastamisprotsessi keskmesse kuni 2001.a lõpuni.