Ettevõtjad nõuavad raudteed riigile

?Raudtee infrastruktuuri riigistamisest saab uuele valitsusele transiidivaldkonna arengu põhiküsimus,? ütles ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas, Transiidiassotsiatsiooni üks liidreid. ?Järgmise kolme aasta jooksul saab Eesti Euroopa Liidult 11,2 miljardit krooni infrastruktuuri arendamiseks, kuid raudtee infrastruktuuri kuulumine eraomanikule piirab selle raha kasutamist Eesti transiidi konkurentsivõime tõstmiseks.?

Euroopa Liit toetab 75 protsendi ulatuses investeeringuid riigile kuuluvate infrastrukruuride parandamiseks. Praeguse omandisuhte järgi saaks Eesti Raudtee infrastruktuuri investeeringuteks vaid 10-15 protsenti euroraha ja Edelaraudtee ei saaks üldse.

?Samal ajal kui meiega konkureerivad naaberriigid kasutavad seda raha aktiivselt, peame meie investeeringute vajaduse katma kaubaomaniku arvelt, mis muudab Eestit läbiva transiidi naabritega võrreldes kallimaks.,? lausus Luukas.

Uus-Meremaa, kes müüs raudteeinfrastruktuuri, otsib Tõnissoni sõnul võimalusi selle tagasiostmiseks ning Suurbritannia on infrastruktuuri juba tagasi saanud. ?Riik ei saa positiivselt mõjutada majanduse arengut, kui tal puudub selge kontroll infrastrukuuri üle,? lisas Tõnisson.

Edelaraudtee infrastruktuuri riigistamist nimetas Tõnisson kuulujutuks.

Peaminister Siim Kallas esitas nädala algul ainukese infrastruktuuri riigistamise eeldusena Eesti Raudtee majandusliku kokkukukkumist.

Mullu investeeris Eesti Raudtee infrastruktuuri üle 370 miljoni krooni. ?Investeeringute kogusumma 750 miljonit krooni ületab tuntavalt erastaja ja Eesti riigi vahel sõlmitud erastamislepingus märgitud investeerimiskohustust 2002. aastaks,? ütles Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv. ?Ka käesoleval aastal investeerib Eesti Raudtee ettevõttesse rohkem kui erastamislepingus nõutud, üle 700 miljoni krooni.?