Jää ohustab Eesti majanduskasvu

Jäästaap esitab täna õhtuks majandusminister Liina Tõnissonile erakorralise rahanõude, mille abil suudetakse ära hoida jaanuari lõpul ähvardav sadamate sulgemine mere jäätumise tõttu, ütles eile Veeteede ameti peadirektori asetäitja Arvo Veskimets.

Eelarves määratud rahaga suudetakse sadamaid töös hoida veel paar nädalat. Sadamate sulgemine peataks suure osa ekspordist ja kogu transiidi, mis seab kahtluse alla tänavuse majanduskasvu.

Valitsus võib lasta sadamad kinni külmuda, sest pole kindel, kas kulutada eelarveraha jäämurdmisele või pensionäridele ja lastele, selgitas Tõnisson laupäeval uudistesaates Aktuaalne Kaamera.

Riik kogus viimase kuue jäävaba aastaga laevaomanikelt igal aastal paarkümmend miljonit krooni nn jäämaksu, mis nüüd tuleb majanduse päästmiseks kasutusele võtta, lisas Jürgenson.

Majandusministeerium nägi tänavuse riigieelarvega veeteede ametile ette jäämurdmistöödeks ligi 7 miljonit krooni ja määras veel 8 miljonit krooni reservfondi, ehkki merendusasjatundjad hoiatasid juba varakult erakordselt karmi talve eest.

Eesti ainuke jäämurdja Tarmo, mis hoiab lahti põhjaranniku laevateid, vajab täiendavalt ligi 16 miljonit krooni kuus kütuse ostmiseks, rääkis Veskimets. Muuga sadamale lisaks Pärnu ja Kunda sadama lahti hoidmiseks tuleb rentida välismaalt kaks jäämurdjat. Soomlastele kuuluvale jäämurdjale Seuz, mis töötab praegu Põhjameres, on juba tehtud eelleping ning samuti oleks võimalik kümne päevaga tuua üks jäämurdja Kanadast.

Pärnu sadamat teenindab soomlastele kuuluv jäämurdja Protector, mis on suurematele laevadele tee rajamiseks liiga väike.

Seega kujuneb ühe kuu täiendavaks jäämurdmiskuluks 50-60 miljonit krooni. Jäämurdmistööd võivad kesta kuni aprillikuuni. Raskeimaks võib kujuneda märts, kui oodatakse jää kuhjumist läbimatuteks laamadeks ja Majandusministeerium ei välista siis paariks nädalaks sadamate sulgemist.