Eestlased on nõus krooni euroga asendama

Eesti krooni käibeletulek 1992. a oli joovastav sündmus. See ei tähendanud ainult Eesti majandusele uue tugeva vundamendi ehitamist. Oma raha pani krooni pähe Eesti taasiseseisvumisele. Emotsionaalselt tähendas räbaldunud rublade vahetamine kroonide vastu eestlaste jaoks lõplikku lahtihaakimist nõukogude minevikust.

Sellest hoolimata pole eestlased tänapäeval enam oma rahasse nii tugevasti kiindunud, et nad sellest loobuda ei suudaks.

ES Turu-uuringud viis novembri lõpus detsembri alguses läbi küsitluse, milles 973 inimest vastas küsimusele: Kas Eesti peaks Euroopa Liiduga ühinemisel võtma kasutusele liidu ühisraha euro?

Eestis pooldavad euro kasutuselevõttu rohkem mehed, nooremad ja keskealised inimesed ning kõrgema hariduse ja sissetulekuga vastajad.

"Seega sarnanevad euro kasutuselevõtu pooldajad suuresti inimestega, kes toetavad ühinemist Euroopa Liiduga," tõdeb ES Turu-uuringute uuringujuht Liisa Talving, kes eestlaste euroraha meelsust omal algatusel uuris.

Tavapäraselt on mitte-eestlased veidi kosmopoliitsemad kui eestlased. Eestlastest toetab eurole üleminekut 56%, muulastest Eesti kodanike seas on toetus suurem - 62%.

Suuremate erakondade toetajaist suhtuvad euro kasutuselevõttu kõige paremini Reformierakonna (68%), Rahvaliidu (65%) ja Isamaaliidu (60%) toetajad. Kõige vähem pooldavad euro kasutuselevõttu need vastajad, kes ei osanud oma erakondlikku eelistust nimetada (51%) või ei hääletaks ühegi erakonna poolt (52%). Aga ka Mõõdukate (51%), Res Publica (52%) ja Keskerakonna toetajad (56%).

Alanud aasta 14. septembril toimub omanäoline Eesti-Rootsi maavõistlus, millele Euroopa ajakirjandus kindlasti keskmisest rohkem tähelepanu pöörab. Sel päeval otsustatavad eestlased Euroopa Liiduga ning rootslased euroga ühinemise. Kindlasti kõrvutatakse tänu ajalisele kokkulangevusele kaht naaberriigi rahvahääletust palju.

Rootsis, Taanis ja Suurbritannias ei käibi euro, erinevalt ülejäänud 12st Euroopa Liidu liikmesriigist. Taani ja Suurbritannia leppisid Maastrichti lepingus kokku erandi, mis annab neile õiguse ühisrahaga mitte liituda.

Eesti ega ükski teine äsja liitumiskõnelused lõpetanud kümnest riigist ei taotlenud erandit eurorahale üleminekuks, pidades ühisrahale üleminekut oma majanduse jaoks kasulikuks. Seetõttu tähendab meie jaoks ühinemine Euroopa Liiduga varem või hiljem ka euroraha käibelevõtmist. Ja seda peaksid inimesed teadma, kui nad ELiga ühinemist otsustavale rahvahääletusele lähevad. Soome valitsust süüdistati tagantjärele selles, et kodanikele ei öeldud 1994. aastal toimuva rahvahääletuse eel selgelt, et ELiga ühinemisega kaasneb seitse aastat hiljem ka oma rahvuslikust rahast loobumine.

Kõige varem võib euro Eestis käibele tulla kaks aastat pärast ühinemist ELiga. Aga loomulikult tuleb eurotsooniga ühinemiseks täita Maastrichti lepingu tingimusi - eelarve puudujääk ei tohi olla suurem kui 3% SKT-st, valuutakurss peab olema stabiilne, inflatsioon peab olema väike ning pikaajalised intressid ei tohi ületada rohkem kui 2% võrra 3 kõige madalama intressiga liikmesmaade keskmist taset.

Sisuliselt täidab Eesti neist nõudmistest juba praegu kõiki peale selle, et meie hinnatõus on nõutavast kiirem. Kuigi statistikaameti andmetel vähenes Eestis inflatsioon 2001. aasta 5,8 protsendilt mullu novembri seisuga 3,1 protsendini, on see ikkagi 0,5% kõrgem kui euroga ühinemiseks vaja oleks.

Möödunud aasta novembris olid ELis madalaima inflatsiooniga Saksamaa 1%, Belgia 1,1% ning Rootsi 1,4%.

Eesti krooni käibele toonud Siim Kallas tõdes mullu rahvusvaluuta 10. aastapäeval: "Varsti tuleb meil Eesti kroonist loobuda. Muidugi, veidi kahju on. Aga majanduslikult on see paratamatu ning majandusele kui ka inimesele kasulik."