Põllumaa müük vajab Eestis reguleerimist

Seda arvestades on Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse kirjutatud sisse punkt ?Põllumajandusmaa käibe reguleerimine vastavalt sihtotstarbelisele kasutamisele?. Vastav eelnõu (kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, autoriks Olavi Jänes) on hetkel ministeeriumide, maavanemate ja notarite koja vahelisel kooskõlastusringil.

Eelnõul on kolm põhilist eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on see viia 2002. a lõpuks kooskõlla Euroopa Ühenduse õigusega. Kuna Eestit ja Euroopa Liitu seob assotsiatsioonileping ning tänaseks on suletud ka kapitali vaba liikumise peatükk, siis on vastavusse viimine meie otsene lepingujärgne kohustus.

Teiseks eesmärgiks on sätestada piirangud põllumajandusmaa omandamisele, niivõrd kuivõrd see on ELi ees võetud kohustuste valguses võimalik. Eesmärgiks on, et põllumajandusmaa saaks olema nende isikute kasutuses, kes tõesti oskavad või tahavad seda otstarbekohaselt majandada. Paraku on kujunenud probleemiks olukord, kus hea põllumajandusmaa läheb käibest välja nt seetõttu, et see jagatakse elamukruntideks, ostetakse kokku hilisema edasimüümise eesmärgil või seisab kasutamata.

Kolmandaks eesmärgiks on põllumajandusmaa efektiivse otstarbekohase kasutamise huvides sätestada teatud maakasutuslikud piirangud. Nendeks on piirangud maatulundusliku otstarbega kinnisasja jagamisel ning naaberkinnisasja omaniku (kes vastab eelnõus sätestatud tingimustele, vt artikli juures olevat tabelit) ostueesõigus. Mõlemad aitavad vältida maatulundusmaa killustumist ja aitavad kaasa maatulundusmaa efektiivsemale kasutamisele.

Piirangud kehtivad kõigi suhtes võrdselt, st nii Eesti, ELi kui ka kolmandate riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes. Ühest küljest oleks teoreetiliselt võimalik küll jätta alles mingid piirangud kolmandate riikide isikute suhtes, aga kuna sellistest sätetest möödahiilimise võimalus on üsna avar, siis ei oleks see põhjendatud. Euroopa Ühenduse asutamislepingu kapitali vaba liikumise sätete kaudu liigutakse sinnapoole, et praegu veel eksisteerivad piirangud kolmandate isikute suhtes tulevikus kaotada. (Mis iseenesest tähendaks seda, et ka eestlasel oleks liitumisjärgselt võimalus endale Vahemere-äärne viinamarjaistandus soetada.) Ainukene piirang, mis kehtib välimaiste isikute suhtes, on kinnisasja omandamine piiritsoonis. Seal saavad kinnisasja omandada vaid Eesti isikud.

Tuleb tõdeda, et ELi liikmena ei ole Eestil võimalik säilitada hetkel kehtivas regulatsioonis olevaid ulatuslikke ?keelutsoone?, mistõttu eelnõu näeb ette liitumise hetkest riigikaitse huvidele vastavate ja seega märkimisväärselt väiksemate keelutsoonide loomise.

Uue seaduse jõustumise aega on keeruline ennustada. Ilmselt saab arutelu valitsuses ja riigikogus olema tõsine.

Praegusel hetkel kuulub põllumajandusmaa enamasti Eesti isikutele. Näiteks kasutades eelnõus sätestatud ostueesõigust, on Eesti põllumajandustootjal eelisõigus omandada tema kinnisasjaga külgnevat põllumajandusmaad. See annab teatud eelise välismaiste põllumajandustootjate ees, samas sõltub eelis selle kasutamisest.