Saades munitsipaalpinna üüriliseks, tekib võimalus eluruum linnalt välja osta. Et mittesundüürnikud said erastada korterid, milles nad elasid, müüakse munitsipaalpinna saanud sundüürnikele korter samadel tingimustel nn otsustuskorras (=võrdse kohtlemise printsiip). Linn teeb otsuse toetudes taotleja esitatud andmetele ja sellele, et munitsipaalpinna üürimiseks on taotleja läbinud juba niigi tiheda sõela.
Siin tekkivatki väidetavalt teenimisvõimalus ? on külvatud kahtlusi, et korteri otsustuskorras müüki taotlev endine sundüürnik on tegelikult maakleri äraostetud tegelane, kes ei taha ostetud korteris elama hakata, vaid selle pealt teenida. Seda välistada küll ei saa, kuid tuletagem meelde ? Tallinnal on seadusest tulenev kohustus põhjendatud taotlus rahuldada. Niisiis on linn justkui suluseisus ja kinnisvarameestel vabad töökäed. Vaatame lähemalt.
Otsustuskorras on Tallinnas müüdud ca 190 korterit, neist enamik majades, kus ülejäänud korterid on omal ajal erastatud, kuid milles üks või kaks korterit on jäänud mingil põhjusel linnale. Selline korter tähendab linnale osalemist maja korteriühistus ja seega lisakohustusi.
Linna jaoks on majanduslikult üsna üheväärne, kas jätta see korter linnale või müüa eraomandisse. Küll aga ei ole ühe linnale kuuluva korteri majas asumine maja korteriühistule just kõige mugavam. See tekitab sageli juriidilisi lisaprobleeme ning bürokraatiat, millest on targem vabaneda.
Teiseks on enamik sellistest korteritest ehitatud üle kümne aasta tagasi. Tallinna maksumaksja raha nende ehitamisel pole kasutatud. Seega on alusetu väita, nagu teeniks maaklerid kasumit kuidagi linna arvelt, pigem siis endiste korterikasutajate arvelt, kes lasevad end n-ö tankistiks meelitada.
Samuti ei saa rääkida tehingutest linna varaga, sest tegu on seadusest tulenevalt linna omandist väljunud varaga. Mida iga korteriomanik oma elamispinnaga peale hakkab, on tema otsustada, selleks on tal põhiseaduslik õigus. Maakleritega teevad selliseid kokkuleppeid vaid väga vähesed linnalt munitsipaalpinna erastamiseks loa saanud inimesed. Kõigile, kellele linn on elamispinna üürile andnud, on elamispinda hädasti tarvis olnud.
Mingit miljoniäri linna kinnisvaraga pole olemas. Paari näite põhjal ei saa teha järeldust, et linn peaks edaspidi munitsipaalehitusest loobuma. Jäägu igaüks oma liistude juurde. Maaklerid tegelgu sellega, milleks indu jätkub, linn aga asub senisest aktiivsemalt lahendama eelkõige sundüürnike probleeme ja jätkab munitsipaalkorterite ehitamist.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.