Euroopa Liit toob kaasa muudatused

ELi piiririigiks saamine võib tollivormistuse seisukohast tähendada pikaajalises perspektiivis siinsetele logistikafirmadele suurt võimalust. Osaliselt Eesti kaudu kulgev Venemaa ja ELi vaheline kaubandus jätab tollivormistustulud siinsetele firmadele.

ELi siseturuga liitumine tähendab konkurentsi suurenemist. Tõhusad logistikafirmad teenivad täna hästi ning uued juurdetulijad peaksid hindu alla suruma. Loomulikult on ka see tarbijate huvides. Kibedaks läheb madala efektiivsusega ekspedeerimisfirmadel.

Tänane Eesti ja ELi vaheline transpordi- ehk veoturg on küllaltki reguleeritud. Mitmesugused tõkked ja piirangud toimivad nii maantee-, mere- kui õhutranspordis. Lihtsaim näide on nn teeload ja TIR?tagatissüsteem rahvusvahelises autotranspordis. Niisuguste turubarjääride osaline kadumine ELiga liitumisel tähendab ka seniste turuosade osalist ümberjagamist. Osad firmad võidavad, teised jälle kaotavad.

ELiga ühinemisel peaks Euroopa veoturg avanema Eesti maismaavedajatele. See tõenäoliselt tähendab Eesti autovedajatele suurt võimalust mahtude kasvatamiseks. Samas avaldab barjäärideta üle-Euroopaline turg survet seniste suurte veoturu hinnaerinevuste kadumiseks, Eesti tarbijate jaoks peaks see tähendama stabiilset mõõdukat autotransporditeenuste kallinemist.

Pikaajalises perspektiivis peaks Eesti väliskaubandusmaht tänu liitumisele kasvama. See on leib ning teenistus logistikafirmadele. Piiride avanedes pikaajalises perspektiivis tiheneb konkurents ka logistikateenuste tarbijate, st tööstus- ja kaubandusettevõtete seas. Tõsisem olelusvõitlus sunnib neid efektiivsusega tegelema ning tõenäoliselt põhitegevusega seotud valdkondi (sh logistikateenuseid) kasvavates mahtudes sisse ostma. Jällegi on see leib logistikafirmadele.

Pikemaajalist perspektiivi omavad logistikaettevõtjad peaksid ELiga ühinemisest võitma, sama peaksid ka igapäevased tarbijad, sest paindlikum ja konkurentsitihedam logistikateenuste turg peaks hindu alandama või vähemalt nende tõusu pärssima.

PEEP NORK