Eesti majandus vajab tõhusat eneseanalüüsi

Üllatavalt jäi Eesti sisetarbimine, eriti kulutuste kasv II kvartalis väga nõrgaks. Eratarbimiskulutusi iseloomustas eelmise aastaga võrreldes põdur 1,1 tõus ning valitsussektori kulutused jäid lausa samale tasemele. Investeeringute aktiivsus hakkas II kvartalis küll tõusma, kuid kuna investeeringud on olnud murelaps pikema aja vältel ning juba I kvartali varude kasvust oli võimalik järeldada mõningast investeeringute tõusu järgnevatel perioodidel, jäi investeeringuaktiivsus II kvartalis pisut alla oodatule.

Sarnaselt I kvartaliga aitas Eesti sisemajanduse nõudluse kasvule II kvartalis kaasa varude kasv. Paraku ei ole selline areng pikaajaliselt jätkusuutlik, eriti arvestades Eesti sisetarbimise tagasihoidlikku arengut ja olulisi probleeme meie põhilistel sihtturgudel.

Midagi dramaatilist esialgu veel oodata ei ole ? aasta kokkuvõttes ületab Eesti majanduskasv sel aastal loodetavasti 4,5 künnise. Hoolimata Eesti kasvuprognoosi kärpimisest on ka selline kasv üsna positiivne, arvestades maailmamajanduse kasvu järsku aeglustumist sel aastal. Võrdluseks ? 2000.a. kasvas globaalne majandus 4,2 ning selleks aastaks oodatakse kasvu alla 2. Seega läheb Eestil sellise järsu jahtumisega võrreldes veel hästi.

Ometi on 2001.a. majanduskasv vaid medali üks külg. Praegusel ebakindlal perioodil on põhjust jälgida murelikumalt ka järgmise aasta väljavaateid ning seda kõikidel majanduslikult aktiivsetel huvigruppidel.

Paraku saab globaalse jahtumise korral Eesti majandus jõudsalt kasvada vaid teiste arvel. Võimaluste otsimine kulutuste piiramiseks, suurem rõhuasetamine toote- ja teenusearendamisele ning seeläbi sihtturgude hoidmine (ka laiendamine) peaks saama järgneva aasta olulisteks märksõnadeks. Kahtlemata on Eesti majanduses ressursse, mida kasutades saavutada meie sihtturgudel olulisem kaal ja turuosa, st ka Eesti jätkuvalt oluline majanduskasv. Iseasi, kuidas neid ressursse tegelikult kasutatakse.